“…Enesekohaseid küsimustikke kasutades on uuritud, kuivõrd levinud on õpetaja langemine töökiusamise ohvriks. Uurimistulemustest ilmneb, et Austraalias oli 99% õpetajatest kokku puutunud mõne ohvrikäitumise liigiga (Riley, Duncan, & Edwards, 2011), Ameerika Ühendriikides oli 80% õpetajatest kogenud ohvrikäitumist (McMahon et al, 2014), Hispaanias oli ligi viiendik õpetajatest koos teiste elukutsete esindajatega kogenud kiusamist (Jennifer, Cowei, & Ananiadou, 2003), Horvaatias oli 22% õpetajatest kogenud kiusamist ja 32% näinud kiusamist pealt (Russo, Milić, Knežević, Mulić, & Mustajbegović, 2008), Eestis oli ligikaudu kolmandik õpe-tajatest olnud korduva kiusamise ohver (Kõiv, 2011), Leedus oli üle neljandiku õpetajatest kogenud kiusamist (Malinauskienë, Obelenis, & Ðopagienë, 2005), Lõuna-Aafrikas oli ligi 90% õpetajatest kogenud kiusamist ja neljandik regulaarselt ohvriks langenud (De Wet & Jacobs, 2013), Soomes oli 9% õpetajatest kogenud sagedat tõsist kiusamist (Pyhältö, Pietarinen, & Soini, 2015), Türgis oli ligikaudu 50% õpetajatest kogenud ohvrikäitumist (Cemaloğlu, 2007), Uus-Meremaal oli 40% õpetajatest kogenud kiusamist (Benefield, 2004) ning Ühendkuningriigis oli 62% õpetajatest kogenud või pealt näinud töö kohal kiusa mist (NASUWT, 2012). Ariza-Montes jt (2016) osutavad, et uuringu kohaselt oli Euroopa Liidu ja teistes riikides (nt Türgi, Norra, Makedoonia, Montenegro, Albaania) 49% kõigi õpetamisega seotud elukutsete esindajatest, sh ülikoolide õppejõud, kutsekoolide, üldharidus koolide ja koolieelsete laste asutuste õpetajad, kogenud töökiusamist.…”