Abstract. Recent work in usage-based linguistics stresses the importance of combining corpus-based analyses with experimental studies. A number of studies have compared the performance of a corpus-based statistical model against the behaviour of native speakers in a linguistic experiment. The present paper takes this line of analysis further by combining corpus-based work with two sources of experimental data. A mixedeffects logistic regression model is fitted to the corpus data of the Estonian adessive case and the adposition peal 'on' in present-day written Estonian. In order to evaluate the goodness of the corpus-based model, its performance is compared to the behaviour of native speakers in a forced choice task and a rating task.

The chapter deals with the analysis of sentence structure on the layer where semantic role categories such as AGENT, PATIENT, OBJECT, etc. play a crucial role. The main objective is to find out which regularities prevail in categorization of spatial characteristics of motion events in Estonian in terms of these categories, and which morphosyntactic means are used to encode them. For the analysis a (mini) corpus containing sentences with a motion verb as predicate was automatically created. First, a brief overview of verbs of motion in Estonian is given. After that, the chapter concentrates on the analysis of semantic roles and their encoding in motion sentences in Estonian. We found it necessary to differentiate between the following roles: SOURCE, GOAL, ROUTE, LOCATION. The realization of each category by morphosyntactic means of Estonian is described in detail: NPs in certain case forms, PPs, adverbs. One of the results of the chapter is the fact that there is a statistical asymmetry in the use of SOURCE, GOAL, and LOCATION: GOAL is the most frequently encoded category of these three.

Ülevaade. Artiklis on vaatluse all eesti keele ühendverbid ja nende süntaktiline staatus. Esmalt on välja toodud peamised probleemid ühendverbide senisel määratlemisel eesti keeles (ühendverbide eristamine väljendverbidest, afiksaaladverb kui eraldiseisev sõnaliik, ühendverbide klassi sisemine heterogeensus), seejärel keskendume küsimusele, kuidas on käsitletud ühendverbe lausemoodustajatena. Toome välja kaks peamist seisukohta: kõik ühendverbid moodustavad süntaktiliselt lahutamatu terviku (määrates lausemalli) või ühendverbide süntaktiline staatus sõltub sellest, kas tegemist on ainukordsete või korrapäraste ühendverbidega. Põgusalt puudutame sama küsimust ka teiste keelte näitel. Artiklis on esitatud nii teoreetiline kui ka metodoloogiline uurimisküsimus, kuidas ühendverbide süntaktilist staatust määratleda. Metodoloogiliselt on oluline näidata, et prosoodia abil saab selgitada süntaktilise struktuuri küsimusi. Teoreetilisest seisukohast näitame, kuidas prosoodia andmed kinnitavad kontiinumi, mis valitseb selgelt liitsete verbivormide ja fraaside vahel (st leksikoni ja süntaksi vahel).Võtmesõnad: ühendverbid, väljendverbid, süntaks, prosoodia, eesti keel SissejuhatusÜhendverbid on eesti keeles liik sõnu, mis valmistab peavalu nii teoreetilises kui ka rakenduslikus mõttes. Rakenduslikus mõttes tekitab raskusi näiteks nende automaatne tuvastamine, kas korpuste märgendamise eesmärgil või süntaksianalüsaatori poolt, ja nende esitamine sõnaraamatus (nt Kallas 2013: 64-82, Muischnek, Kaalep 2009). Käesoleva artikli eesmärk on anda ülevaade ühendverbidega seotud teoreetilistest probleemidest ja seejärel keskenduda neist ühele, korra päraste ühendverbide staatusele, võttes uudse metodoloogilise lähenemisena appi prosoodilise analüüsi. EESTI RAKENDUSLINGVISTIKA ÜHINGU AASTARAAMAT 12,[269][270][271][272][273][274][275][276][277][278][279][280][281][282][283][284][285]

Abstract. This paper reports the results of a production study whose aim was to ascertain whether Estonian exhibits the regularity whereby verbs are unaccented when they are in focus together with an adjacent object. The study also examined whether this regularity holds when the verb is in sentence-final position, or when it is separated from the object by an intervening adjunct. The results suggest that in all these cases the verb is unaccented, unlike when it is complemented only by an adjunct. More generally, these results show that Estonian belongs to the category of languages with plastic sentence accent placement, and that predicate-argument structure is one of the factors that determine sentence accent placement in Estonian. The results also raise questions for future research concerning the theoretical interpretation of the descriptive observations made in the study.