Ülevaade. Artikli eesmärk on demonstreerida lähenemisviisi, mis opereerib ühe valdkonna sõnavaraga kontseptuaalsel tasandil. Valitud valdkonnaks siinses käsitluses on eestlaste isiksuseomaduste sõ-navara. Materjal on kogutud suulise loetelukatse käigus ja kajastab eestlaste arusaama iseloomust ning iseloomujoontest. Eestlaste jaoks olulisi isiksuseomadusi töökas, laisk, kade ja sõbralik on analüü-situd freimisemantika teooria abil. * Võtmesõnad: freimisemantika, isiksuseomaduste sõnavara, väli-meetod, omadussõnad, eesti keel SissejuhatusTeoreetilised uurimused sõnadest, tähendustest, mõistetest ja nende omavahelistest seostest on oluliselt seotud ka praktiliste vajadustega, nt (arvuti)sõnastike koostamistega. Põhiküsimuseks on olnud ja on siiani: kuidas defineerida sõnu nii, et sõnaseletustes peegelduksid inimesele vajalikud maailmateadmised sõna tegelike kasutustingimuste kohta? Millised tunnused on olulised selleks, et keelekasutajad mõistaksid mingit sõna või väljendit ühtemoodi? Vaidlused nende küsimuste üle on aidanud sündida mitmel keeleteoorial, mis püüavad endas ühendada kontseptuaalset, leksikaal-semantilist ja leksikograafilist mõõdet, kuid mis oma arengus pole veel väga kindlate tulemusteni jõudnud. Käesolev artikkel püüab näidete varal osutada, mismoodi oleks võimalik esitada empiirilist materjali piisavalt põhjalikult eelkõige kontseptuaalsel tasandil. Kas siin pakutud esitusviis on küllaldane ja üldkasutatav, seda peaksid kontrollima edasised uuringud.Mingi valdkonna sõnavara (klassikalises terminoloogias semantiliste väljade) uurimine on üks võimalikke meetodeid, mis seob üksiksõnad teatud tervikuks ja lubab formuleerida uuritava valdkonna semantilise struktuuri ning muuhulgas ka naiivteooriaid ja kultuurimudeleid.1 Traditsiooniliselt tehakse ühe keelekogukonna kultuurimudelid kindlaks sõnavara ja selles fikseeritud semantika kaudu, EESTI RAKENDUSLINGVISTIKA ÜHINGU AASTARAAMAT 2, 171183 * Artikkel on valminud Eesti Teadusfondi grandi nr 5534 toel. 1 Eesti keeles on termini naiivteooria esimesena kasutusele võtnud Haldur Õim ja selle all mõeldakse piisavalt ulatuslikke ja kompleksseid teadmisstruktuure, mis liigendavad inimestele olulisi maailmapildi fragmente (Õim 1997: 258).

No abstract

The chapter deals with the analysis of sentence structure on the layer where semantic role categories such as AGENT, PATIENT, OBJECT, etc. play a crucial role. The main objective is to find out which regularities prevail in categorization of spatial characteristics of motion events in Estonian in terms of these categories, and which morphosyntactic means are used to encode them. For the analysis a (mini) corpus containing sentences with a motion verb as predicate was automatically created. First, a brief overview of verbs of motion in Estonian is given. After that, the chapter concentrates on the analysis of semantic roles and their encoding in motion sentences in Estonian. We found it necessary to differentiate between the following roles: SOURCE, GOAL, ROUTE, LOCATION. The realization of each category by morphosyntactic means of Estonian is described in detail: NPs in certain case forms, PPs, adverbs. One of the results of the chapter is the fact that there is a statistical asymmetry in the use of SOURCE, GOAL, and LOCATION: GOAL is the most frequently encoded category of these three.

The article aims to (re)construct the possible correlation of two folk theories of the Estonians -the theories of character traits and emotions. The case study is based on two separately conducted experiments: Heili Orav collected Estonian lexis on characteristic personality traits and Ene Vainik collected emotion lexicon. The authors attempt to determine the relationship between töökas 'diligent' or 'hard-working' as the most prototypical personality trait and viha 'anger' as the most typical emotion of the Estonians.In the following article we will not discuss the folk theory deliberately construed by Brand Estonia creators, instead we will focus on the popular theory about being an Estonian, which exists and is reconstructed in language and through that in the collective mind of the Estonians. The Estonian proverb mis keelel, see meelel (lit. what is on your tongue is also in your mind -'what you say is what you think') is a popular belief that will serve as the initial theoretical premise of the empirical studies that the following article is based on: the active vocabulary that is readily used by languagespeakers (i.e. what you say, lit. what is on your tongue) contains