The Practical Difficulties for Early Educators Who Tried to Address Children’s Realities in Their High-Stakes Teaching Context

Lasteaiaõpetajate hinnangud ja selgitused oma töö raskuse muutumisele: professionaliseerumine kui sümboolne kapital

“…Keskendumine laste koolivalmidusele ähvardab jätta sotsiaalpedagoogilise lähenemise tagaplaanile ning asetab lasteaiaõpetaja ettevalmistuse sisu liigsesse sõltuvusse ülikoolide eelistustest (Johansson, 2006;Karlsson Lohmander, 2015). Samas tõuseb lasteaiaõpetajate aruandekohustus nii haridusametnike kui ka lastevanemate ees (Bradbury, 2012;Vlasov & Hujala, 2016) ning suureneb laste isiklike, kultuuriliste ja keeleliste erivajaduste hulk (Brown et al, 2015). Brown jt (samas, lk 3-4) väljendavad neid muutusi järgmiselt: "Lasteaiaõpetajailt oodatakse üha kirjuma kultuuri-ja keeletaustaga lastele standardiseeritud teadmiste ja oskuste õpetamist, et laste akadeemilised saavutused vastaksid poliitikute nõudmistele".…”

“…Vaid 5% arvab, et töö on muutunud kergemaks. See tulemus on kooskõlas paljudes maades täheldatuga, mille kohaselt lasteaiaõpetajate töö on viimaste kümnendite professionaliseerumise tulemusena muutunud raskemaks (Bradbury, 2012;Brown et al, 2015;Johansson, 2006;Osgood, 2012;Vlasov & Hujala, 2016).…”

“…Vastusena teisele uurimisküsimusele selgus ankeediküsimuse vabavastustest ning intervjuudest, et raskemaks on muutunud eelkõige lasteaiaõpetaja igapäevatöö peamised aspektid -töö üha erinevamate ja enamate erivajadustega lasterühmadega, üha nõudlikumate ja iseteadlikumate lapsevanematega ning bürokratiseeruva töökorraldusega, samal ajal kui tegelik abi nende raskustega toimetulekuks sageli puudub. Ka see tulemus on kooskõlas teiste maade uurimustega, mille kohaselt õpilaskond mitmekesistub (Brown et al, 2015) ja lasteaiaõpetaja on üha enam kohustatud aru andma ametnikele ja lapsevanematele (Bradbury, 2012;Johansson, 2006;Osgood, 2012;Vlasov & Hujala, 2016). Teisalt leidsid lasteaiaõpetajad, et nende tööd on kergendanud riikliku õppekavaga omistatud varasemast suurem vabadus oma tööd korraldada, samuti on psühholoogiliselt kergendavat mõju avaldanud varasemast kõrgemad haridusnõuded ning kasvataja ümbernimetamine õpetajaks.…”

“…Seega on lasteaiaõpetaja töö nii koormuse poolest kui ka psühho loogiliselt (ehkki mitte tingimata intellektuaalselt) olnud suhte liselt raske (Katz & Cain, 1988;Pruit, 2019). Kuna lasteaiaõpetaja töö on mitmel põh jusel muutu nud ka vaimselt üha raskemaks (Bradbury, 2012;Brown, Weber, & Yoon, 2015), on viimastel kümnenditel püütud seda tööd hõlbustada ja ametit köitvamaks muuta (Karila, 2012;Osgood, 2006). Selleks on peale korralduslike lahenduste (väiksemad rühmad ja normtööaeg, tugivõrgustiku arendamine) tõstetud lasteaiaõpetaja töö-ja haridusalaseid nõudeid, seda ühtaegu nii õpetajate avaliku staatuse ning seega ka enesehinnangu tõstmiseks kui ka iga päevatöö kergendamiseks.…”

Young children’s citizenship membership and participation: comparing discourses in early childhood curricula of Australia, New Zealand and the United States

“…Te Whāriki (1996), originally crafted with a deeply embedded Māori worldview, 'is now operating in a context of tension between post-colonialism and neoliberalism' (Sims 2017, 5). In the United States, early childhood educators are required to teach a more culturally and linguistically diverse student population a standardised set of knowledge and skills to meet policy-maker academic achievement requirements (Brown, Weber, and Yoon 2015).…”