2010
DOI: 10.1515/9783110223231.1.109
|View full text |Cite
|
Sign up to set email alerts
|

Semantik der Sinne

Abstract: This contribution aims at presenting an approach towards an adequate presentation of German taste terms in a lexicographic data base. The lexicographic project builds up on existing data, which were collected in the context of the research project "Sensory Language and the Semantics of Taste" and which contain discussions about taste perception. These focus-group discussions are transcribed and examined to fi nd strategies of how taste perception is described in everyday life. In this paper we would like to pr… Show more

Help me understand this report

Search citation statements

Order By: Relevance

Paper Sections

Select...
1
1

Citation Types

0
0
0
2

Year Published

2017
2017
2023
2023

Publication Types

Select...
4
2

Relationship

0
6

Authors

Journals

citations
Cited by 7 publications
(2 citation statements)
references
References 0 publications
0
0
0
2
Order By: Relevance
“…Uued maitsed vajavad sageli kohanemisaega. Isiklikest maitsekogemustest rääkides ei mainita enamasti konkreetset maitset, vaid see parafraseeritakse erinevate keeleliste väljendusvõimaluste ja sõnastamisstrateegiate abil (vt nt Bieler & Runte 2010;Rhee & Koo 2017;Bagli 2021). Lingvistiliselt hõlmab maitse kirjeldamine maitseaistingu headust ehk subjektiivset hinnangut (nt hea, halb, maitsev jne), intensiivsust (nt maitsetu, vürtsikas, kange jne), toidu olekut ehk selle konsistentsi, tekstuuri ja temperatuuri (nt kreemine, krõmpsuv, krõbe, külm jne).…”
Section: Sissejuhatusunclassified
See 1 more Smart Citation
“…Uued maitsed vajavad sageli kohanemisaega. Isiklikest maitsekogemustest rääkides ei mainita enamasti konkreetset maitset, vaid see parafraseeritakse erinevate keeleliste väljendusvõimaluste ja sõnastamisstrateegiate abil (vt nt Bieler & Runte 2010;Rhee & Koo 2017;Bagli 2021). Lingvistiliselt hõlmab maitse kirjeldamine maitseaistingu headust ehk subjektiivset hinnangut (nt hea, halb, maitsev jne), intensiivsust (nt maitsetu, vürtsikas, kange jne), toidu olekut ehk selle konsistentsi, tekstuuri ja temperatuuri (nt kreemine, krõmpsuv, krõbe, külm jne).…”
Section: Sissejuhatusunclassified
“…Siinne kirjeldav empiiriline uurimus lähtub antropoloogilise suunitlusega kognitiivsest lähenemisviisist, milles emakeelsete keelejuhtide küsitlemiseks kasutatakse lingvistilisi välimeetodeid (vt Sutrop 2002;Vainik 2004;Uusküla 2008;Bieler & Runte 2010;Wnuk & Majid 2014;Bagli 2021 jt). Sõnaandmete kogumiseks toetutakse Sutropi (2002) samalaadsele uurimusele, mis kasutas Corbetti ja Daviese välimeetodit (1997) modifitseeritud kujul.…”
Section: Teoreetiline Taustunclassified