Keeleõppijate vältimisstrateegiatest eesti keele täis- ja osasihitise näitel

Pool, Raili

doi:10.5128/erya3.16

Cited by 3 publications

(4 citation statements)

References 12 publications

Supporting

Mentioning

Contrasting

Unclassified

Order By: Relevance

“…Nii on Raili Pooli ja Elle Vaimanni esitatud vene üliõpilaste keelevigade sagedusjärjestuses sihitisevead esinemissageduselt kolmandal kohal (Pool & Vaimann 2005: 133), Anna Ver schiku (2004) kogutud materjalis on sihitisevead sageduselt teisel kohal ning Ingrid Kralli kogutud ainestikus olid objektivead sagedasimad käändevalikuvead (Krall 2008: 157). Vene üliõpilaste täis-ja osasihitise kasutamise ja omandamise problemaatikat on põhjalikumalt käsitletud mitmes Pooli artiklis (Pool 2006a(Pool , 2007a(Pool , 2007b, millest ilmneb selle grammatikavaldkonna keerukus keeleõppijate jaoks nii nende kõne soorituste kui ka õppijate introspektsiooni põhjal. Nimetatud uurimustes on õppijakeeles esinevate sihitisevigade määratlemisel lähtutud peamiselt eesti keele grammatika reeglistikust ja uurija enda keeletajust, emakeelekõnelejatelt kogutud võrdlusmaterjali on kasutatud vähe.…”

Section: Sissejuhatuseksunclassified

“…Valikvastustega ülesandest ja vigade leidmise ja parandamise ülesandest on artiklis käsitlemiseks valitud need laused, mille puhul on sihitiskäände valik tugevasti seotud lause põhiverbi vormi ja semantikaga. Mõningaid objektitestis sisaldu-nud lauseid on käsitletud artikli autori varasemates publikatsioonides (Pool 2007a(Pool , 2007b Uurimusse on kaasatud maksimaalne hulk kirjeldatud rühma kuuluvaid informante. Kuna rohkem kõrgtaseme eksami edukalt sooritanud eesti keele (võõrkeelena) eriala viimase aasta üliõpilasi testi läbiviimise perioodil ei olnud, polnud võimalik rohkem informante kaasa haarata.…”

Section: Materjal Ja Informandidunclassified

See 1 more Smart Citation

Vene ja eesti üliõpilaste valikud täis- ja osasihitise kasutamisel

Pool

2010

Self Cite

View full text Add to dashboard Cite

The article compares the use of total and partial objects by L2 and L1 speakers of Estonian. For the purposes of the article, L2 speakers of Estonian are native speakers of Russian who are pursuing a programme of studies in Estonian as a foreign language and who possess an advanced knowledge of Estonian. They are fully conversant with Estonian grammar and the usage rules of objects in Estonian. L1 speakers of Estonian are students of various specialities from the universities in Tartu and in Tallinn. The article analyses answers given by the participants in the multiple choice test and grammaticality judgement test. The choices made by L2 and L1 learners of Estonian in the use of total and partial objects showed considerable variation, which means that this aspect of grammar is one of the most difficult ones for learners of Estonian. Th e choices made by the Russian-speaking students diff ered from those of Estonian-speaking students in three aspects: 1) they tended to overuse partial objects in the context of total objects; 2) they made mistakes in selecting the object case of a total object; 3) they used total objects in certain contexts requiring partitive ones. The two groups used objects similarly in negative sentences and with certain partitive verbs

show abstract

Section: Sissejuhatuseksunclassified

Section: Materjal Ja Informandidunclassified

Vene ja eesti üliõpilaste valikud täis- ja osasihitise kasutamisel

Pool

2010

Self Cite

View full text Add to dashboard Cite

show abstract

“…Artiklis analüüsitav keeleline materjal on kogutud suurema täis-ja osasihitise kasutust käsitleva uurimuse tarbeks, mille seniseid tulemusi on kirjeldatud mitmes artiklis (Pool 2005(Pool , 2006b(Pool , 2007b(Pool , 2007a Arvandmetest on näha, et informandid peavad partitiivi eesti keele sihitise põhi-käändeks, seejuures on partitiivobjekti osakaal täissihitise käänetega võrreldes suurem kirjalikus õppijakeeles. Tabelites 1 ja 2 toodud õppijakeele andmed annavad ülevaate sihitisekäänete ülekasutusest (nt kirjalikus materjalis esines 40 partitiivobjekti ülekasutuse juhtu, mis avalduvad sihtkeele seisukohast vigadena), samas ei paku need andmed infot selle kohta, millist objektikäänet oleks neil ülekasu-tuse juhtudel tegelikult tulnud kasutada ehk missugune objektikääne on jäänud kasutamata.…”

Section: Materjal Ja Informandidunclassified

Õppijakeele kontekstuaalne varieeruvus eesti keele täis- ja osasihitise kasutamisel

Pool

2010

ERYa

Self Cite

View full text Add to dashboard Cite

Ülevaade. Artiklis antakse ülevaade õppijakeeles esineva varieeruvuse liikidest ning keskendutakse kontekstuaalsele varieeruvusele, mis avaldub nii keelelises kui ka situatsioonilises kontekstis. Üldteada on asjaolu, et eri keelekasutussituatsioonidest kogutud õppijakeele materjal võib anda erinevaid tulemusi, kuid eesti keele osas on vastavaid empiirilisi uurimusi seni tehtud väga vähe. Artiklis käsitletakse vene emakeelega eesti keele õppijate täis-ja osasihitise kasutuse erinevusi vabas suulises ja kirjalikus keelekasutuses. Vaadeldav informandirühm saavutas suulises materjalis eesti keele grammatikast lähtuvalt mär-gatavalt paremad tulemused kui kirjalikes tekstides. Põhjuseks tuleb pidada suulise ainestiku lihtsamat keelelist konteksti, mis avaldub süntaktiliste tarindite väiksema keerukuse ning piiratuma verbide valiku koosmõjus.* Võtmesõnad: situatsiooniline kontekst, grammatiline korrektsus, keeleline kontekst, süntaks, sõnavara, vene keel, eesti keel SissejuhatusTeise keele õppijate poolt kõneldav-kirjutatav õpitava keele variant ehk õppijakeel (vrd vahekeel) on oma olemuselt ühtaegu nii süstemaatiline kui ka varieeruv, kusjuures ka varieeruvus võib õppijakeeles olla nii süstemaatiline kui ka mittesüs-temaatiline. Joonis 1 annab ülevaate õppijate keelekasutuses esineva varieeruvuse jagunemisest (Ellis 1990: 76).

show abstract

“…). Viimane R. Pooli doktoritöö koosseisu kuuluv artikkel annab ülevaate keeleõppijate poolt rakendatavate vältimisstrateegiate olemusest ning kirjeldab täisja osasihitise vältimise võimalusi(Pool 2007d). Väitekirja artiklites analüüsitav õppijakeele ainestik on mitmekesine: kasutatud on vaba kirjaliku ja suulise keelekasutuse materjali, õppijate introspektsiooni ning testülesannete vastuseid.…”

unclassified

Eesti keele teise keelena uurimine Tartu Ülikoolis - hetkeseis ja perspektiivid

Pool¹

2010

ESUKA-JEFUL

Self Cite

View full text Add to dashboard Cite

The article gives an overview of the studies conducted at the University of Tartu on Estonian as a second language and of the methodology and study aids designed for learning and teaching Estonian. While several BA theses have been defended on the acquisition of Estonian as a second language, there are but few MA theses and only one PhD the-sis on the topic, leaving this research area still largely uncharted. Various traditional and interactive study aids have been designed at the Department of Estonian as a Foreign Language; the aim is to cre-ate web-based study aids for learners of Estonian. Future prospects for research at the University of Tartu on Estonian as a second language depend on the relevant units being able to attract young researchers who are interested in the topic and who can form a research team to study it.

show abstract

Keeleõppijate vältimisstrateegiatest eesti keele täis- ja osasihitise näitel

Cited by 3 publications

References 12 publications

Vene ja eesti üliõpilaste valikud täis- ja osasihitise kasutamisel

Vene ja eesti üliõpilaste valikud täis- ja osasihitise kasutamisel

Õppijakeele kontekstuaalne varieeruvus eesti keele täis- ja osasihitise kasutamisel

Eesti keele teise keelena uurimine Tartu Ülikoolis - hetkeseis ja perspektiivid

Contact Info

Product

Resources

About