AJA mõistestamine Patau sündroomiga subjekti suhtluses

Abstract

Ülevaade. Suhtlusandmete analüüsile tuginedes uuritakse artiklis Patau sündroomi mosaiikvariandiga subjekti AJA mõistestamist. Analüüsitakse, kuidas seda abstraktset mõistet suhtluses väljenda-takse ning tehakse kindlaks, milline on käeliigutuse roll tähenduse esiletoomisel. Pööratakse tähelepanu tagasiside ja koostöö olulisusele dialoogi protsessis. Teoreetilised alused lähtuvad interpersonaalse kommunikatsiooni, sh verbaalse ja mitteverbaalse käitumise, aga ka kognitsiooni uuringutest. Suhtlusmodaalsuste, eelkõige käežestide mehhanismide kirjeldamisel lähtutakse klassikaliselt semiootilise märgi kategooria aluselt (C. S. Peirce). Patau sündroomi mosaiikvariant on komplitseeritud oma suhtlusmodaalsuste kasutamise võime poolest. Materjali analüüsist selgub, et subjektil on AJA mõistest arusaamise ja mõiste väljendamise võime.* Võtmesõnad: diskursusanalüüs, interpersonaalne kommunikatsioon, suhtlus, mittesõnaline keel, kognitsioon, kõnekahjustused, Patau sündroomi mosaiikvariant SissejuhatusMeie uurimus tõukub küsimusest "Kas kontsepti struktuur sisaldab ka ikoonilis-liigutuslikku sisu?" Meid huvitab, milline on seos väljendusmodaalsuse ning tähendusliku ja/või kujundilise seose loomise võime vahel.Teoreetilised alused lähtuvad interpersonaalse kommunikatsiooni, sh verbaalse ja mitteverbaalse käitumise, aga ka kognitsiooni uuringutest. Tähenduste ja liigutuste tõlgendamisel toetume C. S. Peirce'i seisukohtadest lähtuvale semiootilisele kategoriseerimisele. Teoreetilised alused ja metodoloogia on lähema vaatluse all artikli 2. osas. Töö analüüs on seotud käsitlustega inimese kognitsioonist ja ajauuringutest, samuti ülevaatega tähenduse kontseptualiseerimisest.

How to Communicate With a Speech Impaired Person? A Case Study of a Subject With Mosaic Patau Syndrome

“…Longitudinal study of the communication of a person with Patau syndrome, who is knowingly the only one in Estonia, began at the University of Tartu in 2007, and the same person is the subject of the current article. The results of these studies have contributed to the publication of three articles: Jokinen et al 2013, Rummo and Tenjes 2011, Tenjes et al 2009. The articles have focused on the communicative situation in general, a manifestation of the concepts TIME and SPACE in communication involving the subject, selection of communication modalities of all participants and the cognitive abilities of the subject.…”