N oor u se va lu u t a . N oor k ir j a nik j a r ü h m i t u s nullin d a t elPr i it K r uu s Nii me oleme noored, ja noorus on turundusest tugevam (Kaevats 2012: 15) Rühmitusel on nooruse ja uudsuse nägu. Olemuslikult tajutakse rühmitust noorkirjanike kollektiivse lähtekohana, millel on jõuline funktsioon -murda taraanina sisse kujunenud establishment'i. Rühmitus on justkui oponent, kriitilise pilguga kõrvalkäija, perifeeriast tsentrisse liikuv Teine, kellesse alguses suhtutakse umbusuga, kuni ta on kättevõidetud positsioonis muutunud ise keskseks normiks ja saab nõnda kanoniseerituks. Seni on kirjandusloolasi peamiselt huvitanud eelmise sajandi esimese kolmandiku eesti kirjandusrühmitused ja võib öelda, et ka uue sajandi uurijate tähelepanu on jätkuvalt sellel kireval perioodil. Näiteks loodi 2005. aastal kirjandusajalooline veebileht "Noor Eesti 100", 1 kus saab tutvuda Noor-Eesti rariteetsete väljaannetega, 2005 ja 2007 toimusid Noor-Eestit käsitlevad konverentsid. 2006. aastal ilmus kogumik "Noor-Eesti 100" (Lindsalu 2006) ja 2008. aastal Noor-Eestile pühendatud ajakirja Methis erinumber (vt Laak, Olesk 2008). Nii kultuurimeediat kui ka kooliõpikuid 2 uurides paistab, et just Noor-Eesti on jäänud esindama seda, mida me rühmituslikkuse all tänaseni tajume: uuenduslikud, moodsa mõtlemisega noored, kes vastanduvad vanadele, ajast maha jäänutele. 3 Nõukogude aja saabudes surutakse rühmitused oma senises tähenduses väga tugevasti alla. Seda perioodi iseloomustab institutsioonide vaigistav korraldustöö noortega, töö "loomingulise noorsooga", tulemuseks mitmed autorite ühiskogud või kirjastuslikud koondumised (kogumikud, kassetid jm), millele on kirjanduslooliselt viidatud kui teatud laadi kooslustele, näiteks 1960. aastate kassetipõlvkond, närvitrüklased 1971. aastast, "Kirjandussündmuse '76" noored, 1980. aastatel Loomingu Raamatukogu sarja "Sõna" noored autorid. Selgemalt hakatakse rühmitumise traditsioone ennistama Eesti Vabariigi taasiseseisvumise eel. Mõisted rühmitus ja noorkirjanik tulevad tagasi oma nõukogude-eelsetes tähendustes (mässaja, uuendaja, sissetrügija). Alates 1987. aastast ilmuvad eesti kirjanduspilti uued rühmitused Wellesto ja Hirohall, mida hakatakse kohe nende tekkides peamiselt Siuruga 1 Veebiallikade võrguaadresse vt artikli lõpus. 2 Esinduslikumaid näiteid on Karl Muru gümnaasiumiõpik "Noor-Eestist arbujateni" (Muru 1996).3 Selle kohta on tabavalt iseloomulikuks näiteks Hando Runneli sõnastus: "Selle põlvkonna tulek oli seotud kõige enneolnu, kogu varasema eesti luule ja eesti kirjanduse tühistamisega, väga eitavate hinnangute andmisega kõigele eelnevale, nagu algaks ajalugu, eesti kultuuriline ajalugu alles sellest põlvkonnast" (Runnel 2012).
