The Picaresque

Sieber, Harry

doi:10.4324/9781315299631

Cited by 2 publications

(1 citation statement)

References 0 publications

Supporting

Mentioning

Contrasting

Unclassified

Order By: Relevance

“…Kelmiromaan ehk pikaresk on kirjandusžanr, mida seostatakse peamiselt varauusaegse hispaaniakeelse kirjandusega (Sieber 2017), kuid selle mõjutusi on leitud ka moodsast, nt postkoloniaalsest kirjandusest (Elze 2017). Ajalooliselt on pikareski määratletud kui alamasse klassi kuuluva kelmi esimeses isikus jutustust oma seiklusrohkest elust -vaesusest ja elus edasijõudmisest kelmuste abil -, kujutades satiiriliselt ajastu olusid ja inimesi (de Haan 1903: 1;Chandler 1899: 45-46;Sieber 2017: 141).…”

Section: Laanesunclassified

"Vaimustav ja huligaanne”. Pikareskne humanism Jaan Krossi laagrinovellides

Laanes¹

2022

View full text Add to dashboard Cite

Pikareskne humanism Jaan Krossi laagrinovellides ENEKEN LAANES See artikkel sündis ammusest tähelepanekust, et Jaan Kross ei ole eriti põhjalikult kirjeldanud küllaltki pikka laagri-ja asumiskogemust, kuigi oma hilisemas loomingus -alates 1980. aastate algusest, kui sai võimalikuks kirjutada Eesti XX sajandi ajaloo teemadel -on ta belletriseerinud suure osa oma eri eluperioodidest. Kross, olles viibinud vangis Eestis nii sakslaste käes 1944 kui ka Nõukogude vanglas 1946-1947, kandis aastatel 1947-1951 karistust vangilaagrites Komimaal 1 ja oli 1951-1954 asumisel Siberis Abanis Krasnojarski krais. Laagrile leidub viiteid mitmes romaanis, kuid üheski neist ei tõuse see teose keskmesse. Romaani "Väljakaevamised" (1989) peategelane on äsja laagrist naasnud Mirk, kuid tema ja ta samuti koju saabunud sõbrad meenutavad sealt vaid paari anekdootlikku lugu. 2 "Mesmeri ringi" (1995) maailma tungib laager jutustaja Sirkli sõbra Indrek Tarma vangistamise kaudu, kelle prototüübiks on Krossi ülikoolikaaslane Andres Raska. Romaani tegevus toimub Eestis, kuhu jõuab teade Tarma saatusest traumaatilise mälupildi kujul kägarasse kangestunud surnukehast laagri surnukuuris, mida Sirkel Tarma vanemate eest varjab. 1998. aastal ilmunud "Paigallennus" on Sirkel ise laagris olnud, aga sellest jõuab romaani vaid viide üheksale aastale, mis ta Eestist ära oli.Nii ongi laager Krossi huviorbiidi keskmes üksnes kolmes-neljas novellis, mis on kirjutatud 1980. aastate lõpus või 1990. aastate alguses: "Tuhatoos" (1988, kirjutatud 1983-1986), "Halleluuja" (1990), "Vürst" (1994) ja "Motacilla" (1997. See oli aeg, kui laagrikogemused jõudsid paisu tagant vallandununa avalikkuse ette elulugude kogumise, ajakirjanduse, teatri ja ka kirjanduse kaudu. Oma aruanded küüditamisest avaldasid Heino Kiik ("Maria Siberimaal", 1987) ja Arvo Valton ("Masendus ja lootus", 1989), laagrist Raimond Kaugver ("Kirjad laagrist", 1989; nende kohta vt Laanes 2017). Kuidas läheneb sellele teemale eesti esiprosaist, kellel saatuse tahtel oli võimalus, nagu Valtonil ja Kaugverilgi, kirjutada omaenese kogemuse najal? Artiklis võtan vaatluse alla Krossi laagrinovellid: nende põhilised kujutusjooned võrreldes nõukogude vangilaagrikirjanduse kanooniliste tekstidega, omaeluloolise tausta ning seosed laagri kajastamisega Krossi mälestuslikes tekstides ja kirjavahetuses. Artikli teises osas asetan novellid Krossi kirjanduslike eeskujude kaudu rahvusvahelisse diskussiooni laagrikogemuse kujutamise üle.

show abstract

Section: Laanesunclassified

"Vaimustav ja huligaanne”. Pikareskne humanism Jaan Krossi laagrinovellides

Laanes¹

2022

View full text Add to dashboard Cite

show abstract

Cancer made me a shallower person: A minoritarian story in comics

Tzouva

2022

Frontiers of Narrative Studies

View full text Add to dashboard Cite

The most widely circulated breast cancer narratives today have the structure of a Bildungsroman. They market personal growth, overcoming, and self-improvement, and reflect a strikingly neoliberal stance, even towards a potentially fatal illness as breast cancer. This is not the case with Miriam Engelberg’s graphic novel Cancer Made Me a Shallower Person: A Memoir in Comics (2006), which resists this dominant tendency. Engelberg’s book, does manifest some of the typical Bildungsroman traits (e. g. introspective hero, need for belonging). Mostly, however, it is torn between opposing tendencies: Engelberg oscillates between vulnerability and detachment, irony and expectation, the urge to withdraw from a frightening situation and the desire to speak up against all the injustice and bad practices she witnesses. Engelberg never gives in to “the pressure to become someone different – someone nobler and more courageous than (she) was” (Engelberg 2006: xiii), but mocks and denounces all oppressive cultural attitudes. Instead of becoming “deeper” and more spiritual, in the socially prescribed ways, she chooses “the path of shallowness” (xiii), and remains a witty and critical outsider. These attributes, together with the episodic fragmentation of Engelberg’s book, bring it closer to a picaresque, the protagonist of which, like her, occupies a marginal position, moves from situation to situation, and makes the reader aware of the social norms while she simultaneously challenges and destabilizes them (Moenandar 2017: 5). The goal of my article is to examine Engelberg’s memoir as a minoritarian, hybrid form of writing between Bildungsroman and picaresque, pointing to alternatives to the dominant stories of overcoming and neoliberal survivorship.

show abstract

The Picaresque

Cited by 2 publications

References 0 publications

"Vaimustav ja huligaanne”. Pikareskne humanism Jaan Krossi laagrinovellides

"Vaimustav ja huligaanne”. Pikareskne humanism Jaan Krossi laagrinovellides

Cancer made me a shallower person: A minoritarian story in comics

Contact Info

Product

Resources

About