2022
DOI: 10.1177/07410883211070862
|View full text |Cite
|
Sign up to set email alerts
|

The Heartbeat of Poetry: Student Videomaking in Response to Poetry

Abstract: This article contributes to an emerging body of scholarship on multimodal composition in the poetry classroom through a study of Finnish lower secondary students’ digital videomaking in response to poetry. The study explores students’ use of semiotic resources in their interpretive work in transmediating a poem into a digital video, with a particular interest in their use of sound elements. Based on social semiotic theory of multimodality, the analysis shows how the students in a variety of ways used sound ele… Show more

Help me understand this report

Search citation statements

Order By: Relevance

Paper Sections

Select...
1

Citation Types

0
0
0
1

Year Published

2023
2023
2024
2024

Publication Types

Select...
3

Relationship

0
3

Authors

Journals

citations
Cited by 3 publications
(1 citation statement)
references
References 45 publications
0
0
0
1
Order By: Relevance
“…Näiteks käsitletakse luule multimodaalsust (nt Xerri 2012; Wandera 2016), visuaalsust (nt Haramija, Batič 2018) ja performatiivsust. Kanooniliste tekstide asemel võiks alustada tehnoloogilise arengu ja võrgustamisega esile kerkinud luuležanridest, näiteks ühismeedialuulest (Kovalik, Curwood 2019) ja video luulest (Höglund 2017), või tekstidest, millega õpilased igapäevaselt kokku puutuvad, näiteks räppmuusika (Belle 2016; Päll 2023), kuigi viimase kasutamisse õppetöös võivad õpetajad suhtuda ettevaatlikult (Kumar 2018). Didaktikud -ja kindlasti ka suur osa õpetajaid -otsivad viise, kuidas muuta luule käsitlemine tõhusamaks ja õpilaste luule alane kogemus sügavamaks, kasutades teisi meediume ja kunstivaldkondi: kujutavat kunsti (nt Kleppe 2018), tantsu (nt Delchamps 2018; Jusslin, Höglund 2021), filmi (nt Bryer jt 2014) või arvutimänge (Coles, Bryer 2018).…”
Section: Luuleõpetuse Kitsaskohad: Didaktiline Vaadeunclassified
“…Näiteks käsitletakse luule multimodaalsust (nt Xerri 2012; Wandera 2016), visuaalsust (nt Haramija, Batič 2018) ja performatiivsust. Kanooniliste tekstide asemel võiks alustada tehnoloogilise arengu ja võrgustamisega esile kerkinud luuležanridest, näiteks ühismeedialuulest (Kovalik, Curwood 2019) ja video luulest (Höglund 2017), või tekstidest, millega õpilased igapäevaselt kokku puutuvad, näiteks räppmuusika (Belle 2016; Päll 2023), kuigi viimase kasutamisse õppetöös võivad õpetajad suhtuda ettevaatlikult (Kumar 2018). Didaktikud -ja kindlasti ka suur osa õpetajaid -otsivad viise, kuidas muuta luule käsitlemine tõhusamaks ja õpilaste luule alane kogemus sügavamaks, kasutades teisi meediume ja kunstivaldkondi: kujutavat kunsti (nt Kleppe 2018), tantsu (nt Delchamps 2018; Jusslin, Höglund 2021), filmi (nt Bryer jt 2014) või arvutimänge (Coles, Bryer 2018).…”
Section: Luuleõpetuse Kitsaskohad: Didaktiline Vaadeunclassified