Screen Media and Young Children: Who Benefits?

Cardany, Audrey Berger

doi:10.1177/1048371310377598

Cited by 3 publications

(3 citation statements)

References 17 publications

Supporting

Mentioning

Contrasting

Unclassified

Order By: Relevance

“…Seetõttu tuleks juba lapse varases arengustaadiumis jälgida laste meediamustreid, mis võimaldaks teha hilise maid järeldusi nende akadeemiliste võimete, kognitiivsete ja sotsiaalsete oskuste kohta (Cardany, 2010). Tähelepanu tuleb pöörata ohule, et meediatarbimisega võib kaasneda lapse aju ülestimuleerimine, sest kiirete kaadrivahetuste, lõikamiste ja suumimisvõtete tõttu võivad lapsed oodata samasugust stimulatsiooni ka päris elus (Christakis, 2009).…”

Section: Väikelaps Puutetundliku Ekraani Kasutajanaunclassified

See 1 more Smart Citation

Lapsevanemate hinnangud juhendamisstrateegiatele puutetundliku ekraani kasutamisel väikelapseeas

Nevski¹,

Vinter²

2015

EHA

View full text Add to dashboard Cite

Väikelaste kokkupuude puutetundlike ekraanidega algab juba imikueas ning esimese eluaasta jooksul saavad lastest regulaarsed meediatarbijad. Paraku ei ole ühest vastust, mil määral väikelapsed on suutelised puutetundliku ekraani vahendusel õppima ning kui palju nad vajavad selleks lapsevanema kaasabi. Kuna laste tehnoloogiakasutus on mõjutatud lapsevanemate uskumustest, on nende uurimine oluline. Uurimuse eesmärk on välja selgitada Eesti lapsevanemate arva mused puutetundlike seadmete kasutamise vajalikkuse kohta ning nende hinnangud juhendamisstrateegiatele nutiseadme kasutamisel väikelapseeas. Uuringust, milles osales 400 lapsevanemat, kellel on laps(i) vanuses 0-36 kuud, selgub, et peredes, kus vanemad seavad laste nutiseadmete kasutamisele nii aja-kui ka sisupiiranguid, kasutavad lapsed nutiseadmeid sagedamini kui peredes, kus piiranguid ei seata. Lapsevanemad näevad nutiseadme kasutamise eelisena seda, et laps õpib uusi oskusi, saab uusi teadmisi ning seade pakub lapsele meelelahutust. Nutiseadme võimaldamise peamine põhjus on vanemate võimalus teha samal ajal oma asjatoimetusi. 0-3aastaste laste vanemate seas pole aga välja kujunenud selgeid ja konkreetseid juhendamisstrateegiaid, pigem kasutavad vanemad nii aktiivse kui ka keelava juhendamise elemente korraga ja omavahel seotult. Tulemustest ilmneb, et puutetundliku ekraani kasutamise sagedus suureneb lapse vanuse kasvades. Samas ei mõjuta lapsevanemate haridustase nutiseadme kasutamise sagedust ega vanemlikke juhendamisstrateegiaid.

show abstract

Section: Väikelaps Puutetundliku Ekraani Kasutajanaunclassified

“…Meedia paneb lapsed küll tardunud pilguga ekraani vaatama, kuid ei ole selge, mida see tegelikult tähendab. Sellest võib järeldada, et laps naudib meedia vahendatud kogemust, aga see võib tähendada hoopis midagi muud (Cardany, 2010).…”

Section: Väikelaps Puutetundliku Ekraani Kasutajanaunclassified

Lapsevanemate hinnangud juhendamisstrateegiatele puutetundliku ekraani kasutamisel väikelapseeas

Nevski¹,

Vinter²

2015

EHA

View full text Add to dashboard Cite

show abstract

“…To date, little research exists concerning music in infant-directed media. Cardany (2010) notes its inclusion, but suggests music is rarely the educational focus. Barr et al (2010) describe music's role in baby media as important, serving to elicit attention and acting as a retrieval cue.…”

Section: Introductionmentioning

confidence: 96%

Music in infant-directed digital video discs: a content analysis

Brooks

2014

Music Education Research

View full text Add to dashboard Cite

A rapidly growing industry creates and markets a vast range of screen media products designed specifically for babies and children under the age of three. Marketing of these products targets parents and is based on both implicit and explicit educational claims. Although the majority of products target literacy and numeracy, music presentations are also available. Thirteen DVDs with titles implying a contribution to young children's musical development and education are the focus of this paper. Using ethnographic content analysis, they were examined in light of their repertoire; representations of the multimodal and interactional nature of young children's musical experiences; the developing intermodal perception of infants and toddlers; and the formal production features used to elicit attention. Observations of young children viewing the DVDs and semi-structured interviews with their mothers allowed data triangulation. DVDs found to provide the most valuable presentations for babies offer a variety of repertoire that includes singing and the use of acoustic instruments; model musical interactions between babies and others; and are temporally synchronous and audio-visually congruent. Producers of infant-directed media must consider the developmental needs of young children if their productions are to play a positive role in the musical lives of young children.

show abstract