Preschoolers' questions and parents' explanations: Causal thinking in everyday activity

Callanan, Maureen A.; Oakes, Lisa M.

doi:10.1016/0885-2014(92)90012-g

Cited by 324 publications

(327 citation statements)

References 12 publications

Supporting

Mentioning

304

Contrasting

Unclassified

Order By: Relevance

“…Previous work has shown that, when learning about the physical world, children prefer some models to others (Harris, 2012) and ask questions to learn more about how different objects function (Callanan & Oakes, 1992). Specifically within the social domain, research has shown that children do not passively receive information, but rather structure the social information they receive (Bigler, Jones, & Lobiner, 1997).…”

Section: Discussionmentioning

confidence: 99%

Young children seek out biased information about social groups

Over

Eggleston

Bell

et al. 2017

Developmental Science

View full text Add to dashboard Cite

show abstract

Section: Discussionmentioning

confidence: 99%

Young children seek out biased information about social groups

Over

Eggleston

Bell

et al. 2017

Developmental Science

View full text Add to dashboard Cite

show abstract

“…Conversations with parents and other family members give young children hints and guidance about how adults in their cultural community think about the biological, physical, and technological world (Ash, 2003;Callanan & Oakes, 1992;Callanan & Jipson, 2001, Crowley & Galco, 2001. Research supporting this view of the social nature of early science learning shows that, in subtle ways, parents' language use provides children with potentially useful information about how they mentally carve up domains (e.g., into living and non-living), and about what types of words are conventionally used to describe what types of events (Callanan & Jipson, 2001).…”

mentioning

confidence: 99%

Conversations about Science across Activities in Mexican‐descent Families

Siegel

Esterly

Callanan

et al. 2007

International Journal of Science Education

Self Cite

View full text Add to dashboard Cite

Nutzungsbedingungenschooling and both their explanatory talk in science-related activities, and the styles of interaction they use with their children. Families from different schooling backgrounds within one underrepresented group in science education -Mexican-descent families -were included in this study. Forty families were observed in two science-related activities. In the sink-or-float task, families were asked to predict which of a variety of objects would sink and which would float, and then to test their predictions in a tub of water. The second activity was an open-ended visit to a local children's museum. Results showed similar patterns in scientific talk on the sinkor-float task across the two groups. However, interaction style varied with schooling across the two activities; parents with higher schooling were more directive than parents with basic schooling. Interaction style was also found to vary with task structure, with more open-ended tasks affording more collaborative interactions. Such research into parent-child conversations in science-related activities can help begin to guide us in bridging children's learning environments -home, school, and museum -and potentially fostering children's science learning, particularly in those groups underrepresented in the sciences.

show abstract

“…Tavasituatsioonides tuttavate inimeste juuresolekul näitavad lapsed paremaid teadmisi kui võõrastele eksperimentaatoritele vastates. Põhjuslik-ke seletusi on leitud, vaadeldes ja lindistades lapsi mängimas (nii eakaaslaste kui ka vanematega) (Callanan & Oakes 1992;Wellman & Hickling & Schult 1997). Otsestele küsimustele annavad lapsed enesekeskseid seletusi (nt Vihma sajab sellepärast, et me saaksime porilompides mängida).…”

Section: Esmased Teadmisedunclassified

“…Nagu juba eespool mainitud, seletavad täiskas-vanud lastele maailma nähtusi teadusteooriaid lihtsustades, kuid siiski abstraktselt (Callanan & Oakes 1992). Koolis õpitakse tundma järjest uusi nähtusi, mida ei saa otseselt vaadelda.…”

Section: Sünteesitud Teadmisedunclassified

Laste teadmiste areng. Taevas, Maa ja Päike laste seletustes

Kikas¹

2005

View full text Add to dashboard Cite

Laste teadmiste arengTaevas, Maa ja Päike laste seletustes 1 Eve KikasTeesid Teadmised maailmast on vahendatud meeleorganite, materiaalsete ja mentaalsete vahendajate abil, mille kaudu saadav informatsioon võib olla omavahel näilises vastuolus. Seetõttu on nii lapsed kui ka täiskasvanud raskustes selle integreerimise ja mõtestamise-ga. Artiklis käsitletakse laste teadmiste arengut alates esmastest uskumustest ja teadmistest kuni sünteesitud ja teaduslike teadmisteni. Kirjeldatakse empiirilisi töid, kus on uuritud eesti laste teadmisi Maast kui planeedist, Maal elamise võimalikkusest ning aastaaegade vaheldumise põhjustest. Näited intervjuudest illustreerivad teadmiste konstrueerimise ja mõtestamise raskusi.Märksõnad: algsed uskumused, astronoomiaalased teadmised, sün-teesitud teadmised, teadmiste areng, vahendatud teadmised Lapsed mäletasid elulõpuni, kuidas isa üleva pidulikkusega võttis istet laua otsas, palavikust vä-risedes, kestvast magamatusest ja tormilisest kujutlusvõimest kurnatud, ning kuulutas neile oma avastust: "Maa on ümmargune nagu apelsin."Ursula kaotas kannatuse. "Kui sa hakkad hulluks minema, siis mine üksi," hüüdis ta. "Aga ära püüa lastele oma mustlasemõtteid pähe ajada" (Gabriel García Márquez, Sada aastat üksildust, Tallinn: Eesti Raamat 1975, lk 7-8; Aita Kurfeldi tõlge).Inimesed tunnetavad maailma vahendatult. Nii loomade, laste kui ka täiskasvanute teadmised on vahendatud meeleorganite kaudu. Inimesed kasutavad aga lisaks muid vahendajaid (tööriistu), mis võimaldavad maailma tunnetada täpsemalt, detailsemalt ja komplekssemalt. Need võivad olla materiaalsed (nt pikksilm ja teleskoop) või mentaalsed (nt keel, mudelid, matemaatilised ja füüsikalised http://haldjas.folklore.ee/tagused/nr30/kikas.pdf doi:10.7592 (Kikas 2003;Nelson 2003;Toomela 2003; Võgotski 1983 Võgotski (1931; Wertsch 1998). Skemaatiliselt on maailma vahendatud tunnetamist kujutatud joonisel 1 (vt ülemist poolt). Osa materiaalseid vahendajaid laiendab otseselt vaadeldavate nähtuste hulka, osa aparaate ja teooriaid võimaldab aga vaadata veelgi kaugemale. Just teooriad muudavad meile nähtavaks (tunnetatavaks) maailmaruumi, galaktikad, mustad augud. Uusi vahendajaid -nii materiaalseid kui ka mentaalseid -konstrueeritakse vanade põhjal. Lisaks luuakse valdav enamik teadmisi sotsiaalselt.Ühelt poolt tähendab see, et nii materiaalsetesse kui ka mentaalsetesse vahendajatesse on akumuleeritud eelnevate põlvkon-dade poolt loodu. Teiselt poolt järeldub siit, et lapsed peavad neid teadmisi õppima mitte ainult otseselt maailmas katsetades, vaid teistelt inimestelt, kes sümboleid kultuuriliselt aktsepteeritud viisil mõtestada aitavad (Nelson 2003;Tomasello 2000 Tänapäeva ühiskondades on võimsamad aparaadid ja komplitseeritumad teooriad kui varasemates, osal ühiskondadest on paremad aparaadid kui teistel. Enamikul inimestest pole kasutada võimsaid mehhanisme, samuti ei valda nad tänapäevaseid teooriaid. Lastel on kasutada veelgi ahtam abivahendite komplekt. Seetõttu on mõis-tetav, et laste, täiskasvanute ja erinevatel ajastutel ...

show abstract

Preschoolers' questions and parents' explanations: Causal thinking in everyday activity

Cited by 324 publications

References 12 publications

Young children seek out biased information about social groups

Young children seek out biased information about social groups

Conversations about Science across Activities in Mexican‐descent Families

Laste teadmiste areng. Taevas, Maa ja Päike laste seletustes

Contact Info

Product

Resources

About