Phonatory control in male singing: A study of the effects of subglottal pressure, fundamental frequency, and mode of phonation on the voice source

Sundberg, Johan; Titze, Ingo R.; Scherer, Ronald C.

doi:10.1016/s0892-1997(05)80108-0

Cited by 148 publications

(89 citation statements)

References 13 publications

Supporting

Mentioning

Contrasting

Unclassified

Order By: Relevance

“…3). A frequency difference less than 40 or 50 Hz between F1 or F2 and its nearest partial has been applied as a criterion of formant tuning [33,34]. Table 3 lists the tones where the 50-Hz criterion was met in our material.…”

Section: Resultsmentioning

confidence: 99%

Formant and Voice Source Properties in Two Male Kunqu Opera Roles: A Pilot Study

Sundberg

Kong

2013

Folia Phoniatr Logop

View full text Add to dashboard Cite

Objective: This investigation analyzes flow glottogram and electroglottogram (EGG) parameters as well as the relationship between formant frequencies and partials in two male Kunqu Opera roles, Colorful face (CF) and Old man (OM). Participants and Methods: Four male professional Kunqu Opera singers volunteered as participants, 2 singers for each role. Using inverse filtering of the audio signal flow glottogram parameters and formant frequencies were measured in each note of scales. Two EGG parameters, contact quotient (CoQ) and speed quotient, were measured. Results: Formant tuning was observed only in 1 of the OM singers and appeared in a pitch range lower than the passaggio range of Western male opera singers. Both the CF and the OM role singers showed high CoQ values and low values of the normalized amplitude quotient in singing. For 3 of the 4 singers CoQ and the level difference between the first and second partials showed a positive and a negative correlation with fundamental frequency (F0), respectively. Conclusions: Formant tuning may be applied by a singer of the OM role, and both CF and OM role singers may use a rather pressed type of phonation, CF singers more than OM singers in the lower part of the pitch range. Most singers increased glottal adduction with rising F0.

show abstract

Section: Resultsmentioning

confidence: 99%

Formant and Voice Source Properties in Two Male Kunqu Opera Roles: A Pilot Study

Sundberg

Kong

2013

Folia Phoniatr Logop

View full text Add to dashboard Cite

show abstract

“…Sundberg, Leanderson, von Euler, & Knutsson, 1991). Given that F0 increases with subglottic pressure during speech (Plant & Younger, 2000) and singing (Sundberg, Titze, & Scherer, 1993), the increased abdominal muscle contraction required for serving may lead to the production of grunts characterised by a higher F0.…”

Section: Acoustic Cues To Shot Typementioning

confidence: 99%

Tennis grunts communicate acoustic cues to sex and contest outcome

2017

View full text Add to dashboard Cite

“…Eriti oluline on siin esimene formant, sest selle ligiduses paiknev osaheli on tavaliselt spektris tugevaim ja määrab seetõttu põhiliselt ka terve heli helirõhu taseme (Sundberg et al 1993;Gramming & Sundberg 1988;Titze 1992;Gauffin & Sundberg 1989).…”

Section: Sissejuhatusunclassified

“…See muutub väiksemaks kõrgemate nootide laulmisel, kui põhitooni komponent spektris liigub lähemale vokaaltrakti esimesele formandile, ja on seotud vokaaltrakti impedantsi muutumisega. (Sundberg et al 1993) Mitmete autorite andmetel (Lã & Sundberg 2015;Salomao & Sundberg 2008), esineb tugev korrelatsioon CQ (aga samuti ka QxEGG) ja hääleallika spektri põhitooni komponendi tugevuse vahel. Uuringud (Herbst et al 2015) on näidanud, et klassikalise häälekoolituse läbinud isikud suudavad reguleerida erinevaid hääletekitamise mehhanismi aspekte (nt häälepaelte aluse õhurõhu suurus ja glotaalse aduktsiooni tugevus) iseseisvatena, kuid vokaalselt treenimata isikute puhul kalduvad vastavate aspektide muutused üksteisest sõltuma.…”

Section: Sissejuhatusunclassified

Hääle spektri mähiskõvera kuju stabiilsus varieeruva dünaamikaga heliredelite laulmisel

Vurma

2017

View full text Add to dashboard Cite

Teesid: Käesoleva töö eesmärk oli uurida, kas ja kuidas muutuvad klassikaliselt treenitud lauljate hääle tämbriga seotud akustilised parameetrid, kui laulda hääle dünaamikat ja helikõrgust muutes. Uurimust motiveeris läbi viima vokaalpedagoogilises kirjanduses sageli väljendatud seisukoht, et klassikalise laulutreeningu üks eesmärk on hääle kõlalise ühtluse saavutamine. Palusime kümnel meeslauljal (kelle hulgas olid ooperi-ja oratooriumisolistid ning laulueriala üliõpilased) laulda ühe oktavi ulatusega tõusvaid D-duuri gammasid (vahemikus d -d 1 ) kolmel moel: (1) kõige harjumuspärasema dünaamikaga, (2) häälevaljust kasvatades ja (3) häälevaljust kahandades. Salvestasime esitused väikese reverberatsiooniga helistuudios. Tarkvara Sopran 1.0.10 abil arvutasime iga lauldud noodi keskmise võimsusspektri, kus määrasime põhitooni ja lauljaformandi spektripiirkondade tugevused spektri kõige tugevama tipu taseme suhtes. Mõõtsime iga lauldud noodi puhul ka helirõhu taseme ja glotaalse aduktsiooni tugevust iseloomustavate sulguskvotsiendi ja kvaasikontaktkvotsiendi väärtused. Uuringutulemused näitasid, et vastavad parameetrid muutusid ülesannete täitmisel süstemaatiliselt kõigi lauljate puhul. Osa kirjeldatud muutustest tingisid puht-akustilised faktorid, mida vokalist ei saa vokaaltehnikaga mõjutada. Mõni laulja kasutas vokaaltehnilisi võtteid, mille eesmärgiks võis olla häälekõla tajutava ühtluse parandamine. Üks taolisi võtteid oli piano ja forte vahelise erinevuse tekitamine eelkõige hääle tämbri, mitte aga niivõrd otsese helirõhu taseme abil. Vastupidiseks strateegiaks oli just helirõhu taseme muutmine, samal ajal hääletämbri kanduvuse ja ereduse aspektiga seotud lauljaformandi suhtelise tugevuse varieerumist väiksena hoides. Hääle tajutav ühtlus võib olla seotud veel hääle mõningate omadustega, mida käesolevas töös lähemalt ei käsitletud. Hääleparameetrite väärtuste varieerumise viis sõltuvalt helikõrgusest ja dünaamikast võib oleneda ka häälikust, mida laulmisel kasutatakse ning helikõrguse piirkonnast.

show abstract

Phonatory control in male singing: A study of the effects of subglottal pressure, fundamental frequency, and mode of phonation on the voice source

Cited by 148 publications

References 13 publications

Formant and Voice Source Properties in Two Male Kunqu Opera Roles: A Pilot Study

Formant and Voice Source Properties in Two Male Kunqu Opera Roles: A Pilot Study

Tennis grunts communicate acoustic cues to sex and contest outcome

Hääle spektri mähiskõvera kuju stabiilsus varieeruva dünaamikaga heliredelite laulmisel

Contact Info

Product

Resources

About