Perceptions of technological, pedagogical and content knowledge (TPACK) among pre-service teachers in Estonia

Lasteaiaõpetajate ja koolieelse lasteasutuse õpetajaks õppivate üliõpilaste hinnangud oma aine-, pedagoogika- ja tehnoloogiateadmistele ning nende teadmiste integreerimisele

“…Ainet ja pedagoogikat vaadati varem üksteisest lahus seisvana, kuid Shulman (1987) seadis fookusse nende ühis-osa, luues ühe paljudest õpetaja teadmiste mudelitest -pedagoogika, aine ning pedagoogika ja aine integratsioon (PCK) -, mida on aja jooksul mitmed autorid edasi arendanud (Luik, Taimalu, & Suviste, 2018).…”

“…Kuna ka koolieelses eas laste õpetajad vajavad teadmisi, kuidas tehnoloogiat sobival ja efektiivsel moel õpitegevustesse integreerida, siis võib väita, et lasteaiaõpetajate (sh tulevaste õpetajate) seas tehtavad uuringud TPACKi kohta muutuvad üha tähtsamaks (Cheng, 2016;Liang et al, 2013). Tuginedes õpeta-jate pädevuste mudelite võrdlusele ja õpetajate pädevuste hindamise meetodite analüüsile (Luik et al, 2018) ning lähtudes uurimisprobleemist, ongi siinne uurimus üles ehitatud TPACKi raamistikule.…”

“…Seevastu Türgi õpetajakoolituse viimase semestri üliõpilased andsid kõr geimad hinnangud pedagoogika ja tehnoloogia põhivaldkondadele, madalaimad mõlema kombinatsioonile aineteadmistega (Öz, 2015). Eesti õpe-tajakoolituse erialade üliõpilastega tehtud uuringust ilmnes, et kõige kõrge-malt hinnatakse tehno loogia ja selle integreerimisega seotud teadmisi, kõige madalamalt aga pedagoogikateadmisi (Luik et al, 2018). Kuna õppekavad erinevad riigiti, siis see võib olla samuti tulemuste erinevuse põhjus.…”

“…Ankeet koostati Tartu Ülikooli ja Ida-Soome Ülikooli ekspertidest koosnevas töörühmas (lisateavet ankeedi koostamise kohta vt Luik et al, 2018). Lasteaiaõpetajate ja KELA üliõpilaste jaoks ankeeti kohandati, nt asendati sõna klass sõnaga rühm, aine asemel kasutati terminit ainevaldkond.…”

“…Kinnitava faktoranalüüsi (CFA) abil on varem leitud Eesti kontekstis kolmefaktoriline mudel kirjeldusvõimega 55,24%, mille sobivus-ehk headusindeksid olid järgmised: χ 2 = 2196,271, χ 2 /df = 1,87, TLI = 0,92, CFI = 0,92, RMSEA = 0,05, SRMR = 0,07 (Luik et al, 2018). Standardiseeritud faktorlaadungid jäid vahemikku 0,58-0,84 ja väidete reliaablus vahemikku 0,33-0,71.…”