Paradoksaalsed igapäevakujut(l)used? Narratiivsed persoonid, pärisustamine ja "Halvale teele"

Abstract

Artikkel tutvustab ja arendab edasi minu doktoriväitekirja teoreetilisi ja analüütilisi võtmepositsioone. Väitekirjas keskendusin narratiivse tegelaskujuga suhestumise uurimisele teleseriaali "Halvale teele" netiretseptsioonis väljenduva digitaalse jutuvestmise mikroanalüüsi põhjal. Artikkel on jagatud kolme omavahel üsna tihedalt seotud ossa. Esimeses räägin mõne sõnaga üleüldiselt ameerika teleseriaalist "Halvale teele" (Breaking Bad). Teises toon välja pakutava teoreetilise raamistu võtmemõisted ja pakun lühidat neist tõukuvat empiirilise allikmaterjali analüüsi, mis on ühtlasi mõeldud analüütiliselt illustreerima kolmanda alaosa teoreetilise kontseptualiseerimise vettpidavust. Seega on artikli kolmas alaosa eelnevaga otseselt seotud, kuna skitseerin analüüsist juhinduvalt teoreetilised järelmid, pearõhuga eelnevalt välja töötatud mõistestikul. Eeskätt keskendun neist kolmele: narratiivne persoon, pärisustamine (realitization), ja kaastoimeliselt arenduv loominguline rahvakeel (co-elaborative creative vernacular). Narratiivse persooni kontseptsioon on mõeldud vastukaaluks mehhanistlikule, seespidisele teadvussõltvuslikule (internalist, mind-dependant) nägemusele fiktsionaalse karakteri kogemisest. Minu käsitluses on narratiivne persoon suveräänne-oma eluilma asustav-toimija (agency), kellest-otsekui teisest pärisinimesest-vaatajad järk-järgult üha enam kütkestatud on (absorbed by), selmet nad temasse "neelduks" (absorbed "in") või end temaga samastaks (identify with). Eelnimetatud baaseelduste valguses muutub aga küsitavaks seespidiste kogemuslikkusmudelite-kas siis laiemalt narratiivi või kitsamalt karakteritega suhestumise-universaalne teaduslik rakendatavus. Siinkohal tulebki täpsustava mõistetasandina mängu pärisustamise kontseptsioon. Sellega tõstan esile pärisusloome (realmaking) diskursiivset praktikat, mis ilmneb karakteritega suhestumise väljendusvormelite pinnalt eeskätt just (digi)kogukondliku-ühistoimeliselt kaasarendatava (co-elaborative) ja selliselt kaasarenduva-arutelu tingimustes. Antud arutelu väljendub (digi)materiaalsete kommentaaritekstide ja foorumipostituste kui narrtseptide (narrcept; narratiiv+pertsept; ingl narr[ative] + [per]cept[ion]), s.o narratiivselt seadistatud tajuväljundite näol. Eelöeldust tulenevalt kasvabki pärisusloome mõiste välja kolmandast instrumentaalsest kontseptsioonist-nimelt ühistoimeliselt kaasarenduvast loomingulisest rahvakeelest. Antud käsitusega piiritlen kogukondlikult edastatavat ja edendatavat teise-suunalist (other-directed) jagatud tähendusloomet, mis kaasarendub Paradoksaalsed igapäevakujut(l)used? Narratiivsed persoonid, pärisustamine ja "Halvale teele" 1 Siim Sorokin Tartu Ülikooli kultuuriuuringute teadur