Maupassant, écrivain de la décadence ?

Cogny, Pierre

doi:10.4000/books.purh.8573

Cited by 2 publications

(1 citation statement)

References 0 publications

Supporting

Mentioning

Contrasting

Order By: Relevance

“…Maupassanti otseselt dekadendiks nimetada oleks liialdus, traditsiooniliselt paigutatakse tema looming pigem realismi alla, kuid ajastu mentaliteedile omaselt võib seal tuvastada mitmeid dekadentlikke jooni. Tema loomeperiood langeb kokku dekadentide tegevusajaga ja tal on palju dekadentidega sarnaseid teemasid: neuroos, hüsteeria, hüpnotism, meelemürgid, ja hoiakuid: schopenhauerism, kodanlusevaenulikkus, misogüünia jne (Cogny 1981). Maupassanti loomingu üks osa on õudusjutud, millele juba iseenesest on omane mõningane dekadentlikkus.…”

Section: Sisaskunclassified

Guy de Maupassanti novellid Eestis XX sajandi algupoolel. Tõlked ja retseptsioon läbi dekadentsi prisma

Sisask

2024

View full text Add to dashboard Cite

Tõlked ja retseptsioon läbi dekadentsi prisma KAIA SISASK Viimasel ajal on üsna palju uuritud Lääne-Euroopa modernsete kunsti-ja kirjandusvoolude Eestisse toomist XX sajandi alguses kui eelkõige Noor-Eesti programmilist tegevust (nt Monticelli 2006, 2008; Ploom 2005; Hinrikus jt 2017). Vähem on pööratud tähelepanu protsessile, mille käigus Euroopa kirjandustes toimuv jõudis eesti kultuuri ajalehtede ja ajakirjade kaudu, olgu siis tõlgete või tutvustuste kujul. Nii oldi XX sajandi alguses ka ilma Noor-Eestita arvukate päevalehtede, kuu kirjade, pereajakirjade ja muu ajakirjanduse vahendusel teadlikud paljudest Euroopa dekadentsikultuuriga seostatavatest kirjanikest, nagu Oscar Wilde, Joris-Karl Huysmans, Octave Mirbeau, Paul Verlaine, Charles Baudelaire jt. Muidugi tegid ajalehtedele kaastööd ka nooreestlased, kuid mitte ainult. Vaatamata sellele, et perioodilistes väljaannetes oli tõlgete ilmumise eesmärk esmajärjekorras meelelahutuslik, ei välistanud see missiooni lugejat harida, samuti oli nende tõlgete lugejaskond laiem kui raamatuna ilmuvatel teostel. XX sajandi esimesel kahel aastakümnel püüdis mitu suuremat ajalehte (nt Postimees ja Uus Aeg) üksteist üle trumbata oma jutunurkade kvantiteedi ja kvaliteediga, sagedased olid vaidlused tõlgitavate juttude kirjandusliku väärtuse ja sobivuse üle kohalikule lugejale. 1 Käesolev artikkel käsitleb Guy de Maupassanti novellide tõlkimist ja retseptsiooni aastatel 1900-1939, alates varaseimatest eestindustest. Eesmärk on vaadelda tollases üldiselt realistliku dominandiga eesti kultuuris 2 seiku, mida võib seostada dekadentsi kultuuriga, ning ühtaegu illustreerida tõsiasja, et maailmakirjandust tutvustatakse esmalt just lühivormide kaudu: novellid, jutustused või katkendid romaanidest, mis hiljem jõuavad novellikogumikesse või sama autori romaanide täistõlgeteni. Arvata võib, et pikemate, raamatuna ilmuvate tõlgeteni jõutigi sageli tänu teose või autori ajakirjanduse vahendusel tekkinud tuntusele. Euroopa fin de siècle'i jõudmisega Eestisse langeb kokku Maupassanti novellide väga tihe tõlkimine. Maupassanti võib pidada lausa eesti ajalehtede lemmikuks ja

show abstract

Section: Sisaskunclassified