Ma kardan, et meie õnned on üksteisest eemal. (Inter)subjektiivne diskursusemarker (ma) kardan (et)

Abstract

Ma kardan, et meie õnned on üksteisest eemal (Inter)subjektiivne diskursusemarker (ma) kardan (et) HELLE METSLANG, CARL ERIC SIMMUL Esmapilgul tundub verbiga kartma kõik selge olevat: see väljendab subjekti emotsionaalset seisundit, hirmunud olekut, mida põhjustab võimalik oht. Karta võib kurja koera, tigedat naabrit, äikest, sõda, koroonat, ebaõnnestumist ja mida kõike. Aga mis oht ähvardab seda, kes ütleb: Kardan, et olete valesti aru saanud või Ma kardan, et meie õnned on üksteisest eemal? Nendes näidetes on kartma-verbi leksikaalne tähendus tuhmunud ning vorm kardan väljendab kõneleja suhtumist et-lause sisusse (subjektiivsust) ja vestluskaaslasesse (intersubjektiivsust) (vt nt Narrog 2017). Sellistes liitlausetes on esiplaanil et-lause, vormiline pealause sisuliselt tagaplaanil. Järjendi ma kardan, et funktsioonis on toimunud nihe: see toimib diskursusemarkerina, nagu näiteks laialt levinud (ma) arvan (et) (vt Hennoste jt 2020). Diskursusemarkerite kujunemine komplementlauselist laiendit võtvate predikaatide (KP, vt siinses numbris Hennoste jt 2022), ennekõike tunnetus-, taju-, tunde-ja kõnelemisverbide põhjal on keeltes levinud protsess, mille tuntud näited on inglise I think ja I am afraid.Verbivormist saab marker nihete kaudu lause tähendusstruktuuris, pragmaatilises funktsioonis ja süntaktilistes omadustes. Vaatleme artiklis selliste nihete mehhanismi ja tulemusi, pöörates tähelepanu markeri levikule mitmesugustes registrites ja tekstiliikides. Otsime vastust järgmistele küsimustele.1) Millised tähendusnihked seovad kartma-verbi leksikaalset ja pragmaatilist kasutust?2) Milliseid subjektiivseid ja intersubjektiivseid funktsioone kannab marker (ma) kardan (et) tänapäeva keeles?3) Kuidas esineb marker eri registrites ja tekstiliikides; mis funktsioone see neis täidab ja mis teguritega võib markeri esinemus seostuda?Analüüs on kasutuspõhine ja kvalitatiivne, vajadust mööda kasutame kirjeldavat statistikat. Põhiline uurimismaterjal on projekti PRG341 "Pragmaatika grammatika kohal: subjektiivsus ja intersubjektiivsus eesti keele registrites ja tekstiliikides" tekstiliigiliselt tasakaalustatud korpus Pragmaatika (näidete lõpus on märgitud tekstiliik), näiteid on toodud ka teistest allikatest. Diskursusemarkeri ja tekstiliikide piiritlemisel toetume projekti töörühmas välja töötatud analüüsimudelile (vt Hennoste jt 2020, 2021; Prillop jt 2021).