Kõnetaju kategoriaalsus ehk hüpotees sellest, kuidas me keelelisi üksusi tajume

Abstract

Erinevate häälikute laad meie igapäevases kõnes varieerub tugevalt, kuid häälduse varieeruvus ei ole enamasti kõneeristusele takistuseks. See annab alust oletada, et kõnetaju on välja arendanud süsteemi, millega tuvastada foneeme väga suure varieeruvusega kõnesignaalist. See süsteem tegeleb kõne varieeruvusega nii tõhusalt ja kiiresti, et me ei ole sellest enamasti teadlikud. Seda süsteemi võiks nimetada kategoriaalseks tajuks (ingl Categorical Perception), kuid kuna taju on uurimisele üksnes kaudselt kättesaadav, siis tähistab see termin pigem eksperimentaalset mudelit või meetodit, millega uuritakse taju võimet foneeme kõnesignaalist eristada. (Schouten jt 2003) Käesolevas artiklis arutatakse kategoriaalse taju kui mudeli ja katsemeetodi üle, mille teoreetilised lähtekohad on olnud nii muudes keeltes kui eesti keeles läbi viidud tajukatsete ülesehituse ja järelduste eeldusteks.Categorical perception or the hypothesis of how we perceive linguistic units. The acoustic signal of everyday speech is very variable, but it seldom distracts the normal speech communication. This motivates the hypothesis that the speech perception must have developed a special mechanism for extracting phonemes from highly variable speech signal. This mechanism extracts phonemes so efficiently and quickly that we are often unaware of it. We would like to call this mechanism “categorical perception of speech”, but since the perceptual processes are only indirectly accessible for investigation, the term refers rather to a theoretical model or an experimental method for investigating our perceptual ability to distinguish phonemes from the speech signal so efficiently (Schouten et al. 2003). In this paper the Categorical Perception as an experimental method and its theoretical statements will be discussed in connection to perception experiments and findings in other languages as well as in Estonian language.

Varieeruva vältega sõnade hääldusuuringud kõnesünteesi teenistuses

“…Kuuldeline hinnang võib sellisel kujul sisaldada mingil määral subjektiivsust, sest vältemääramisel ei kasutanud me erinevaid hindajaid, vaid määrasime sõna välte ise. See kannab endas riski eelkõige kõnetaju kategoriaalsuse tõttu (Schouten jt 2003, Salveste 2013) ehk väga palju oleneb kuulaja keeletundest, kuidas ta vastavat akustilist signaali kategoriseerib. Sama hääldusjuhtu võis kuulata piiramatu arv kordi.…”