Gender differences in the reading literacy of Estonian basic school students

Abstract

Rahvusvahelise PISA võrdlusuuringu fookuses oli 2018. aastal funktsionaalne lugemisoskus, mille hindamisel kasutatakse eri situatsioonidel põhinevaid ja eri tüüpi tekste ning mille ülesanded nõuavad eri kognitiivsete protsesside rakendamist. Siinse uurimuse eesmärk oli kirjeldada poiste ja tüdrukute ülesannete sooritust teksti iseloomustava situatsiooni ja tekstitüübi ning ülesande lahendamisel eeldatava kognitiivse protsessi alusel. Uurimusest selgus, et tüdrukud lahendasid ülesandeid poistest paremini kõigi kriteeriumide alusel. Teksti situatsioon on suhtlussfäär, kuhu autentne tekst kuulub. Selle järgi edestasid tüdrukud poisse kõige rohkem töösituatsiooniga ülesannetes. Tekstitüüpide võrdluses avaldus suurim sooline erinevus tüdrukute kasuks dialoogilistel tekstidel põhinenud ülesannete lahendamisel. Selle põhjal, milliseid kognitiivseid protsesse lugemine aktiveerib, lahendasid tüdrukud poistest paremini ülesandeid, kus oli vaja esitada sõnasõnalist tähendust ning teha järeldusi teksti sisu ja vormi põhjal. Kõige väiksem erinevus ilmnes ülesannetes, mis eeldasid konflikti avastamist ja käsitlemist ning info kvaliteedi ja usaldusväärsuse hindamist. Nende ülesannete sooritusprotsent oli väike nii poistel kui tüdrukutel. Uurimuse tulemused võimaldavad anda õpetajatele ja õppematerjalide koostajatele soovitusi, millele õpilaste lugemisoskuse arendamisel tähelepanu pöörata ja missuguseid lugemisülesandeid kasutada.
 Summary

Teksti mõistmine lugedes ja kuulates 4. klassi õpilastel

“…Lugemine hõlmab endas kirjalikest tekstidest arusaamist ja tekstide kasutamist selliselt, et on võimalik saavutada püstitatud eesmärke ning arendada enda oskusi ja osaleda ühiskonnaelus (OECD 2019). Lugemisoskus sisaldab erinevaid osaoskusi: sõnade dekodeerimist, sõnade mõistmist, grammatikareeglite ja teksti struktuuri valdamist, lausete vahelise seoste ning teksti eesmärgi ja stiili mõistmist ning loetu säilitamist lühimälus (Kärtner 2000, Puksand, Uibu 2021: 48, Uibu, Voltein 2010. Seega võib öelda, et lugemine on kompleksne oskus, mis koosneb erinevatest komponentidest, osaoskustest, strateegiatest ja sõltub individuaalsest kogemusest ning mille eesmärk on kirjutatu mõtte mõistmine (Cain 2010: 2, Cartwright jt 2020.…”