Gender and students' interests in organic chemistry topics at the senior secondary level

Alebiosu, Kehinde

doi:10.4314/gab.v4i1.23343

Cited by 1 publication

(1 citation statement)

References 0 publications

Supporting

Mentioning

Contrasting

Unclassified

Order By: Relevance

“…Õpilaste huvi uurimisele on lähenetud kas ühe loodusaine spetsiifiliselt, nt füüsikas (Badri, Al Mazroui, Al Rashedi, & Yang, 2016;Häussler & Hoffmann, 2002;Reid & Skryabina, 2003;Trumper, 2006;Walper, Pollmeier, Lange, Kleickmann, & Möller, 2016), bioloogias (Baram-Tsarabi & Kaadni, 2009;Baram-Tsarabi, Sethi, Bry, & Yarden, 2010;Gardner & Tamir, 1989;Hagay et al, 2013;Hong, Shim, & Chang, 1998), keemias (Alebiosu, 2006) ja geograafias (earth science) (Betzner & Marek, 2014;Harp & Mayer, 1997), või loodusaineteüleselt (Dawson, 2000;Christidou, 2006;Lavonen et al, 2008;Teppo & Rannikmäe, 2008). Õpilaste teadmiste ja oskuste testimise kõrval on loodusainete õppimisega seotud huve ja hinnanguid vähemal määral uuritud ka rahvusvaheliste võrdlusuuringute, nagu TIMSSi ja PISA raames.…”

Section: Huvi Loodusteaduslike Teemade õPpimise Vastuunclassified

9. klassi õpilaste huvi eri kontekstis esitatud loodusteaduslike teemade õppimise vastu ja motivatsioon õppida loodusteadusi

Teppo¹,

Semilarski²,

Soobard³

et al. 2017

EHA

View full text Add to dashboard Cite

a a Tartu Ülikooli loodusteadusliku hariduse keskus AnnotatsioonViimaste aastate uuringute tulemused näitavad, et õpilased hindavad üha enam loodus ainete õppimise vajalikkust, kuid endiselt on teemavaldkondi, mille õppi-mise vastu nad huvi ei tunne, kuna need on vähe seotud nende igapäevaelu või sotsiaalse keskkonnaga. Vähe on aga uuritud seda, kuidas loodusteaduslike õppeainete sisu esitamine eri kontekstis mõjutab õpilaste huvi õppekavaga kindlaks määratud teemade õppimise vastu. Artikli põhieesmärk on välja selgitada, millises kontekstis esitatud loodusteaduslike teemade õppimisest on 9. klassi õpilased (N = 848) huvitatud ning milline on õpilaste motivatsioon õppida loodusteaduslikke õppeaineid. Andmeid koguti katsetatud ja valideeritud kompleksinstrumendiga. Andmete analüüsimiseks kasutati nii peakomponentide kui ka klasteranalüüsi meetodeid. Leitud dimensioonid kirjeldavad õpilaste huvide kontekstuaalset iseloomu. K-keskmiste klasteranalüüsi tulemusena eristus nelja loodusaine sees kolm (kokku 12) õpilaste motivatsiooniprofiili, mis võimaldavad kirjeldada põhikooli lõpuklasside õpilaste huvisid ja motivatsioonilisi suundumusi loodusainete õppimisel. Õpilaste motivatsioon õppida loodusaineid on üldiselt suur ja seda nii tüdrukutel kui ka poistel.

show abstract