Estonian Students’ Perception and Definition of Cyberbullying

Abstract

Abstract. Rapid development of information and communication technologies is having a direct impact on the lives of adolescents, and a new form of bullying has emerged. This study aims to examine how Estonian students perceive and define cyberbullying based on five cyberbullying criteria (imbalance of power, intention, repetition, anonymity, and publicity/privacy) and four types of cyberbullying behaviour (written-verbal, visual, exclusion, and impersonation). A quali-quanti approach was used consisting of focus groups and a questionnaire. Two mixed-gender focus groups of 12-and 15-year-old students were interviewed to deepen their perception in relation to cyberbullying criteria and behaviours. Results were used for the quantitative study. The questionnaire was conducted with 336 adolescents from twelve Estonian schools, aged from 11 to 17 years. Results by MDS revealed a two-dimensional model characterized by imbalance of power and anonymity. This study can help to improve understanding of the phenomenon with respect to student perceptions.

Spanish Youth Perceptions About Cyberbullying: Qualitative Research into Understanding Cyberbullying and the Role That Parents Play in Its Solution

“…Indeed, during the past few years, qualitative research has been increasingly fruitful. Several studies have analyzed the way children and adolescents from different countries perceive cyberbullying, the behaviors that they include as part of it, the impact of cyberbullying on those who suffer it, the reasons why youths engage in cyberbullying, and the coping strategies they use to stop cyberbullying (Ackers 2012;Agatston et al 2007;Bryce and Fraser 2013;Cassidy et al 2009;Compton et al 2014;Frisén et al 2014;Kofoed and Ringrose 2012;Mishna et al 2009;Naruskov et al 2012;Wilton and Campbell 2011). As a whole, these studies have provided crucial information to know youths' perspective about these interactions and have been determinant for planning and implementing actions against cyberbullying by teachers, parents, and policy-makers.…”

Küberkiusamise fenomeni tajumine Eesti õpilaste seas: sooline võrdlus kiusamise kriteeriumite ja liikide alusel

“…Küberkiusamise defineerimisel on tõstatatud küsimus, kas ja kuivõrd puhtal kujul need kolm tavakiusamise kriteeriumit küberkeskkonnas toimuva kiusamise puhul avalduvad (Dooley, Pyżalsky, & Cross, 2009;Kowalski, Limber, & Agatston, 2008;Langos, 2012;Menesini & Nocentini, 2009;Shariff, 2008;Slonje & Smith, 2008). Peale selle on välja pakutud, et küberkiusamisel võivad olla küberkeskkonna spetsiifilisest olemusest tulenevad tunnused, täpsemalt on seejuures räägitud avalikkusest (vastandatult privaatsusele) ja anonüümsusest (Menesini et al, 2012;Menesini & Nocentini, 2009;Slonje & Smith, 2008). Kübermaailmas toimuv suhtlus ning sellest tulenev kiusamine on väga avalik, sest toimuvale võivad tunnistajateks olla miljonid internetikasutajad üle maailma (Kowalski & Limber, 2007).…”

“…Kuna kübermaailm on pidevas ja kiires muutumises, siis pole uurijatel ühtset nimekirja küberkiusamise liikidest. Samas on uurijad püüdnud luua nii loetelusid kui ka laiemaid kategooriaid, mille alla saaks kübermaailmas toimuvat liigitada (nt Menesini et al, 2012;Nocentini et al, 2010;Willard, 2007). Kõige tuntum neist on Willardi (2007) käsitlus, kus eristatakse seitset liiki käitumist: sõimamine (flaming), ahistamine (harassment), kuulujuttude levitamine (mustamine) (denigration), privaatsuse rikkumine (impersonation), saladuste levitamine (outing, trickery), ignoreerimine (exclusion), küberjälitamine (cyberstalking).…”

“…Vaadeldud on ka soolisi erinevusi (nt Ang & Goh, 2010;Beckman, Hagquist, & Hellström, 2013;Connell, Schell-Busey, Pearce, & Negro, 2014;Li, 2006;Smith et al, 2008). Viimastel aastatel on aktuaalseks muutunud küberkiusamise mõõtmise ja defineerimise temaatika (nt Berne et al, 2013;Gradinger, Strohmeier, & Spiel, 2010;Langos, 2012;Menesini et al, 2012;Menesini & Nocentini, 2009;Naruskov, Luik, Nocentini, & Menesini, 2012;Pieschl, Porsch, Kahl, & Klockenbusch, 2013). Tavakiusamise uurimisel on tõstatatud küsimus, kas uurijad ja uuritavad tajuvad ning defineerivad kiusamist sarnaselt (Vaillancourt et al, 2008).…”

“…Just Eesti õpilaste arusaamade uurimine selles kontekstis on vajalik, kuna meie õpilased on Euroopas ühed aktiivsemad ning samas ka riskialtimad internetikasutajad, kes on võrreldes teiste Euroopa riikide lastega kogenud peaaegu kaks korda rohkem küberkiusamist (Haddon & Livingstone, 2012). Mitmed küberkiusamise uurijad on küberkiusamise fenomeni tajumise temaatikale küll tähelepanu pööranud (nt Grigg, 2010;Mishna, Saini, & Solomon, 2009;Naruskov et al, 2012;Vandebosch & Van Cleemput, 2008), kuid just soolised erinevused on need, mida on jõutud veel vähe uurida, mistõttu ei ole teada, kuivõrd sarnaselt või erinevalt poisid ja tüdrukud küberkiusamise fenomeni tajuvad. Kuna küberkiusamise kontekstis on soolise võrdluse uuringute tulemused üsna vastuolulised, siis võib küberkiusamise fenomeni tajumise uurimine just soolisest aspektist teemasse selgust tuua.…”