Eesti kultuuri suurpeod maailmapärandis

Abstract

Tänapäeval on eestlaste omakultuuri suurpidude traditsioon rikkalik teema, mida võib pidada eesti rahvale sügavalt omaseks. Samas on see ka unikaalne võimalus hoida ja edasi viia rahvuslikku pärandit mitmekesise harrastustegevusega. Käesolev teemanumber kasvas välja 2012. aastal alustatud uuringust, mis püüdis välja selgitada rahvatantsuharrastuse ja suurpidude traditsiooni rolli omakultuuri hoidmisel. Ajakirjanumbri koostamise ajendiks sai küsimus eesti harrastustegevuse ja suurpidude rollist üha muutuvas maailmas-nende jätkusuutlikkusest ning rahvusliku identiteedi traditsioonide edasikandmisest. Numbrisse on koondatud erinevate riikide ülikooli õppejõudude ja teadurite artiklid, mis käsitlevad suurpidudega seotud harrastustegevuse kogemusi ja kultuuripanust nii Eestis kui ka väljaspool seda. Märksõnad: harrastustegevus, rahvatants, suurpeod, traditsioon Uuringu "Rahvatantsuharrastuse ja rahvatantsijate suurürituste roll omakultuuri hoidmisel" viimases faasis korraldati 14. septembril 2015 Tallinna Ülikoolis rahvusvaheline konverents "Eesti kultuuri suurpeod maailmapärandis". 2 Selle lõpus tekkis arutluse käigus idee koostada harrastustegevuse ja suurpidude teemanumber, mille üks eesmärk on tekitada ühiskonnas laiemat arutelu harrastustegevuse ja suurpidude rolli üle üha muutuvas maailmas. Käesoleva numbri kuue autori 3 artiklid käsitlevadki konverentsil esitatud kultuuripärandi hoidmise ja rolliga seotud teemasid. Guntis Šmidchens Seattle'i Washingtoni Ülikoolist mõtiskleb Baltimaade laulupidude koha üle maailma vaimses kultuuripärandis ning vaatleb uute ja traditsiooniliste laulude suhet laulupidudel. 4 Sille Kapper Tallinna Ülikoolist analüüsib kahte tantsumaailma-pärimuslik tantsimine ja rahvatantsuharrastus-, küsides, missugune on tantsupidudel osalemise, pärimusliku tantsimisega seotud teadmiste ja oskuste säilitamise ning edasikandmise roll nüüdisaja Eestis ning missugust omakultuuri hoiame tantsupidudel. Petri Hoppu Tampere