“…Nimelt mängis saksa keel 17. ja 18. sajandil eesti kirjakeele arengus suurt rolli. Kirikukirjanduse (nt pühakirjatekstid, kiriku manuaalid ja -laulud, katekismused jms) tõlked saksa keelest mõjutasid suurel määral kujunemisjärgus eesti kirjakeele sõnajärge ning sõnavara (vt Ross 2019Ross , 2022, sh tajusõnavara. Keeleline ja kultuuriline laenamine käisid paratamatult käsikäes, mis lihtrahva elujärje paranedes ja võimaluste tekkides tingis muutusi ka toidukultuuris.…”