Curriculum issues in national policy-making

Lasteaiaõpetajate uskumused seoses laste üldoskuste arendamisega riikliku õppekava alusel: lisaseletus lasteaia koolistumise põhjustele

“…Haridusteaduste instituut, Tallinna Ülikool, Narva mnt 25, 10120 Tallinn; neudorf@tlu.ee riiklikke õppekavu (Bennett, 2005;Oberhuemer, 2005aOberhuemer, , 2005bUrban & Dalli, 2008;Urban, Vandenbroeck, van Laere, Lazzari, & Peeters, 2012), pöö-rata suuremat tähelepanu laste koolivalmiduse tagamisele ning õpitegevustele (Belfield & Garcia, 2014;Einarsdottir, 2006;Platz & Arellano, 2011;Puccioni, 2015), standardiseeritult hinnata laste õpi-ja arengutulemusi (Gunnarsdottir, 2014) ning rangemalt reguleerida lasteaiaõpetajate professionaalsuse nõudeid (Osgood, 2009;Urban, 2008). Need tendentsid ilmnevad hoolimata sellest, et Euroopa Komisjoni, UNESCO ja teiste rahvusvaheliste organisatsioonide konsensusliku arusaama järgi on alusharidus laiapõhjaline ja holistlik ning toetab laste õpetamist, kasvatamist ja arendamist tasakaalustatult .…”

“…Need tendentsid ilmnevad hoolimata sellest, et Euroopa Komisjoni, UNESCO ja teiste rahvusvaheliste organisatsioonide konsensusliku arusaama järgi on alusharidus laiapõhjaline ja holistlik ning toetab laste õpetamist, kasvatamist ja arendamist tasakaalustatult . Mitmed uurijad tähistavad neid tendentse kokkuvõt-likult terminiga koolistumine (ingl schoolification) (Bennett, 2005;Clausen, 2015;van Laere et al, 2012). Koolistumist ning selle ohte traditsioonilisele laiapõhjalisele alusharidusele on praeguseks üsna üldiselt teadvustatud.…”

“…See tähendab eemaldumist lasteaia traditsioonilisest eesmärgist anda lapsele laiapõhjaline ettevalmistus kõigis arenguvaldkondades. Lasteaia tegevuste eesmärgid, sisu, meetodid ja hindamispõhimõtted sarnanevad järjest rohkem üldhariduskooli omadega (Bennett, 2005;Clausen, 2015;Oberhuemer, 2005b;van Laere et al, 2012). Süveneb lõhe alushariduse kahe tradit sioonilise põhiülesande -hariduse andmise ning hoiu-ja kasvatus tegevuse (care) -vahel .…”

“…Euroopas eristub ühelt poolt Põhja-ja KeskEuroopa päritolu nn sotsiaalpedagoogiline lähenemisviis, mis seostub laiapõhjalise eesmärkide valikuga, ning teiselt poolt nn eel-ja algkooli lähene-misviis, mis käsitleb algkooli lasteaia õppe-ja kasvatustegevuse eeskujuna, olles levinud näiteks Suurbritannias, Iirimaal, Prantsusmaal ja Madalmaades (Bennett, 2005;Broström, 2017;Clausen, 2015). Nii oli koolistumine esialgu omane pigem teisena mainitud, eriti inglise traditsioonile (Clausen, 2015;Moss, 2007).…”

T.C. MEB 2013 okul öncesi eğitim programı ile 2006 programının karşılaştırılması

“…Okul öncesi eğitim programı çocuklarla birlikte olan eğitimcilere uyguladıkları eğitimin genel amacına ulaşması için, çocuklara ne öğretileceği, çocukların gelişimlerinin hangi eğitim etkinlikleri ve hangi yöntemlerle destekleneceği, fiziksel ortamın nasıl oluşturulacağı, ailelerden eğitim süreci içerisinde nasıl destek alınacağı ve değerlendirmenin nasıl yapılacağını daha somut bir şekilde sunma adına çok önemlidir (Dodge, 1995). Bu doğrultuda, son yıllarda yapılan araştırmalar ve küresel yönelimleri de temel alan, öğretmenlerin çağdaş eğitimsel ilkeleri uygulamalarına-uyarlamalarına rehberlik edecek pedagojik ölçütlere olan ihtiyaç giderek artmakta ve ülkeler, ulusal ve eyaletlere ait okul öncesi eğitim programları oluşturmaktadırlar (Bennett, 2005;Burgess ve Fleet, 2009;Oberhuemer, 2005). Örneğin Avustralya (Early Years Learning Framework, 2009), İskoçya (Early Years Framework, 2008, İtalya (Indicazioni nazionali per il curricolo della scuola dell'infanzia e del primo ciclo d'istruzione, 2012), Katar (Early Years Education Good Practice Guide, 2009) ve Güney Afrika (DBE, 2015) gibi ülkeler okul öncesi eğitim uygulamalarına rehber olacak nitelikte ulusal programlar geliştirmişlerdir.…”