Creole languages

Bartens, Angela

doi:10.1515/9781614513711.65

Cited by 29 publications

(5 citation statements)

References 37 publications

Supporting

Mentioning

Contrasting

Unclassified

Order By: Relevance

“…Als dominante Deutungsinstanz der Pandemie, ihres Infektionsgeschehens und daran orientierter Maßnahme-Empfehlungen wird die Medizin bei den unter Long-Covid verhandelten und firmierenden Symptomen unter Erklärungs- und Handlungsdruck gesetzt, in ihrer Macht zur Auslegung der Wirklichkeit, zur Legitimierung und Anerkennung eines (sozialen) Problems adressiert sowie implizit zur Objektivierung (aller) möglicher Krankheitsursachen aufgefordert. Auf die Body-first-Debatte von Betroffenen und Ärztinnen, in der andere als körperlich-biologische Ursachen vehement ausgeschlossen und abgelehnt werden, folgten aus der Psychosomatik der Vorwurf der Stigmatisierung psychischer Erkrankungen und die Klage einer reduktionistischen Vereinseitigung des (öffentlichen und wissenschaftlichen) Diskurses und der evidenzbasierten Erkenntnisse des biopsychosozialen Krankheitsmodells 19 20 . So schreiben Erbguth, Förstl und Kleinschnitz jüngst: „Jede Krankheit – sei sie noch so mechanisch kausal zu erklären wie etwa ein Knochenbruch – hat psychosoziale Implikationen, etwa bei der Wahrnehmung der Symptome, der Verarbeitung der Erkrankung oder den eventuell aus der Primärerkrankung resultierenden Belastungsstörungen.…”

Section: Steile Karriere Umkämpfte Anerkennungunclassified

Long-Covid: Zur Genealogie einer neuen Krankheit und Chance einer kultursoziologischen (Forschungs-)Perspektive

Weihrauch,

Winkler

2024

Gesundheitswesen

View full text Add to dashboard Cite

ZusammenfassungDer Beitrag beschäftigt sich mit der Frage, wie Long-Covid zu einer Krankheit geworden ist. Dabei interessieren die Bahnungen und Prägungen, wie sich ein Problem als solches bewahrheitet und materialisiert, bzw. wie die Gesellschaft zur Erkenntnis ihrer Probleme gelangt. Die mittlerweile weitreichende Institutionalisierung von Long-Covid als Krankheit täuscht dabei über bestehende Deutungskämpfe bei und um Long-Covid hinweg. Wie hier Be-Deutung hergestellt und wirksam wird, wäre Ausgangspunkt einer praxeologischen Kulturanalyse, wie sie hier vorgeschlagen wird.

show abstract

Section: Steile Karriere Umkämpfte Anerkennungunclassified

Long-Covid: Zur Genealogie einer neuen Krankheit und Chance einer kultursoziologischen (Forschungs-)Perspektive

Weihrauch,

Winkler

2024

Gesundheitswesen

View full text Add to dashboard Cite

show abstract

“…Such a perspective, Gonzalez writes, "risks assuming that multilingualism is inherently critical rather than addressing the specific linguistic hierarchies that continue to shape multilingual practices" (Gonzalez 2020, 22-12). Excellent studies have been published on the specifics of Caribbean heterolingualism, especially in recent years (see Mufwene 2001;Bartens 2013;Deuber 2014;Ekberg 2019), but a reminder that not all monolingualisms are the same is crucial if we want heterolingual reading models to avoid the blind spots of monolingual literary frameworks.…”

Section: Lesson 1: a Caribbean Lesson For Literary Multilingualism St...mentioning

confidence: 99%

Multilingualism and Translation in Postcolonial Literatures / Mitmekeelsus ja tõlge postkoloniaalsetes kirjandustes

Bertacco

2023

Methis

View full text Add to dashboard Cite

Postcolonial literatures are literatures that have a mobile base and that travel through different geographies. Their transcultural and transnational status is often accompanied by a multilingual textuality that recalls in many ways the functioning of translation as it enables a reading experience beyond national and monocultural notions of language, literature, and community. Approaching literary studies from a postcolonial and decolonial perspective, this essay deals with the potential that heterolingual and translational texts have to multilingualise their readers. In this essay, the fields of postcolonial literary studies and of translation studies come together to craft a translational model of reading for heterolingual texts. Two different multilingual contexts are examined: North American Indigenous communities and their cultures of translation, and the Caribbean and its creolised multilingualism. The textual analysis focuses respectively on a poem by First Nations writer Garry Thomas Morse that illustrates the profound bond between translation and writing in Indigenous language contexts, and two poems by Velma Pollard, a Jamaican writer belonging to the first generation of anglophone Caribbean writers who will allow us a deeper view of Caribbean forms of multilingualism. Mitmekeelsus ja tõlge postkoloniaalsetes kirjandustes Postkoloniaalsed kirjandused on kirjandused, mis reisivad läbi eri aegruumide. Nende kultuuri- ja rahvusülese staatusega kaasneb sageli mitmekeelne tekstuaalsus, mis mitmeti meenutab tõlke toimimist, sest võimaldab lugemiskogemust, mis ületab rahvuslikke ning monokultuurseid arusaamu keelest, kirjandusest ja kogukonnast. Postkoloniaalsetes kontekstides tuleks mitmekeelsust ja tõlget pidada pigem teineteist täiendavateks kui teineteisele vastanduvateks nähtusteks. Tegelikult on postkoloniaalne kirjandus peamine nüüdiskirjanduse korpus, mis nõuab keeleülest lähenemist, sest selle kirjanduse keelelist maatriksit pole võimalik kätkeda endiste koloniaalkeelte piiridesse, vaid see hõlmab nii põliskeeli kui ka koloniaalkontakti järgselt välja kujunenud kreoolkeeli. Samuti nõuab selline kirjandus tõlkelist lähenemist, sest eksisteerib arvukates keeltes samaaegselt. Lähenedes kirjandusteadusele postkoloniaalsest ja dekoloniaalsest perspektiivist, käsitleb artikkel potentsiaali, mis erikeelsetel ja tõlkelistel tekstidel on oma lugejaskonnas mitmekeelsuse kasvatamisel. Artikli peamiseks väiteks on, et postkoloniaalsetes kirjandustes kattub tõlge kui tekstide liikumine lähtekeele ja sihtkeele vahel lähte- ja sihtkeelte loomingulise teisenemisega ning et tõlke staatus tänapäeval pakub kasulikku terminoloogiat, kõnelemaks postkoloniaalse kirjutuse esteetilisest väärtusest. Nii kasutatakse postkoloniaalse kirjandusuurimise ja tõlketeaduse väljasid üheskoos, et luua tõlkelist mudelit erikeelsete tekstide lugemiseks. Esimene vaadeldav erikeelne tekst on Kanada looderanniku piirkonna kwakwaka’wakw rahva seast pärineva Garry Thomas Morse’i luuletus „500 rida“ („500 lines“). Luuletus on näide erikeelsuse ja tõlke koostoimimisest tähenduste sõnastamisel, mida poleks võimalik väljendada ei inglise ega ka kwak’wala keeles. Samuti on tegu asjakohase illustratsiooniga selle kohta, kuidas tõlget ja erikeelsust sageli peetakse erinevateks või isegi vastandlikeks tegevusteks: kas kõneldakse mitmeid keeli või siis tõlgitakse nende vahel. Tegelikult ongi kirjandusliku mitmekeelsuse uuringutes keskendutud peaaegu eranditult kirjutusele, milles üheaegselt kasutatakse mitmeid keeli, ning tõlketeaduses on keskendutud rohkem ülekannetele ühest keelest teise. Üks selle artikli eesmärkidest on näidata, mil määral need kaks praktikat on omavahel tihedalt seotud nii loomeprotsessis kui ka lugemisviisina. Luuletuses „500 rida“ loovad tõlge ja erikeelsus ainulaadse stiili ning kutsuvad esile tõlkelise lugemiskogemuse, sest kwak’wala keelest inglise keelde tõlkimine on ainus viis seda luuletust lugeda. Teine oluline piirkond, kus koloniaalkontakt oli põlisrahvastikule hukutav, on Kariibi mere regioon, kus omavahel võistlevad Euroopa võimud kehtestasid istandusesüsteemi. Eri saartel aset leidnud erisuguste orjastamis- ja koloniseerimislugude tulemusena moodustab Kariibi piirkond võib-olla maailma kõige ulatuslikuma ja mitmekesise kreoliseerumispaiga. Seetõttu on Kariibi kreooli keeled välja kujunenud eri arenguteid pidi ning neil on vägagi erinevad suhted piirkonnas esinevate Euroopa keeltega. Teise artiklis käsitletud luuletaja Velma Pollardi loomingut iseloomustav joon on keelelise, sotsiaalse ja kultuurilise käitumise segamine tekstis, mis tundub tervikliku ja orgaanilisena, ning selle kõige lihtsa ja orgaanilisena paista laskmine. Keeletoimetaja koolitusega Pollard on pühendanud suure osa oma kirjanduslikust ja teadusloomingust Jamaica rahvalike ja kreoolitraditsioonide ümberhindamisele, alates Jamaica kreooli keele süstemaatilisest uurimisest kuni kreooli keele kasutamiseni tema enda loomingus ning teiste autorite teoste lähilugemiseni. Kirjanikuna kasutab Pollard läbivat koodivahetust standardse Jamaica inglise keele ja Jamaica kreooli keele vahel. Tegelikult haarab tema stiili pindmine lihtsus lugejat teksti kiirel esmalugemisel üksnes selleks, et suunata teda lõpuks tagasi teise lugemise juurde, milles tõuseb esile tema kreooli poeetika, mis komplitseerib kogu teksti tähendust. Kui Euroopa kirjanduslugudes on keel olnud olemuslikult kirjandusteose juurde kuuluv, ei ole see nõnda postkoloniaalsete kirjanduste puhul, sest kirjanduslik tekst on algusest peale avatud mitmele keelele ning kirjanik langetab kaalutud otsuse. Kui Garry Thomas Morse’i luuletuses on tugevasti esil keeleline ilmajäetus, mida rõhutab üheainsa lause kordamine, näib nii Morse’i kui ka Pollardi luuletustes toimivat mittevaliku ning „nii-selle-kui-teise“ poeetiline keel. Koos näitlikustavad need luuletused postkoloniaalsete kirjanduste „teiskeelset kujutelma“.

show abstract

“…As far as San Andrés-Providence CE is concerned, until recently the language was not used very actively in an archipelago-specific group dealing with or functioning in the language. 8 For example, most publications in the group «Raizal Cultural Heritage» are in Spanish. Nevertheless, the group «My grandma use to say», which has existed at least since 2015 and its main goal, which is not explicitly stated in a group description, is to collect sayings and proverbs from the islands.…”

Section: Language Use On Facebookmentioning

confidence: 99%

The Making of Languages and New Literacies: San Andrés-Providence Creole with a View on Jamaican and Haitian

Bartens

2021

LinyLit

Self Cite

View full text Add to dashboard Cite

The aim of this paper is to examine the idea of «language making» and new literacies in creole languages with a focus on San Andrés-Providence Creole English. Jamaican and Haitian Creole are taken as points of comparison for their more advanced state of consolidation. Posts from Facebook groups gathered between February 2016 and July 2020 as the main source of data were complemented by 2015 data on San Andrés linguistic landscapes. The main finding is that, due to a favorable change in language attitudes both locally and globally, San Andrés-Providence Creole is entering into the domain of writing.

show abstract

Creole languages

Cited by 29 publications

References 37 publications

Long-Covid: Zur Genealogie einer neuen Krankheit und Chance einer kultursoziologischen (Forschungs-)Perspektive

Long-Covid: Zur Genealogie einer neuen Krankheit und Chance einer kultursoziologischen (Forschungs-)Perspektive

Multilingualism and Translation in Postcolonial Literatures / Mitmekeelsus ja tõlge postkoloniaalsetes kirjandustes

The Making of Languages and New Literacies: San Andrés-Providence Creole with a View on Jamaican and Haitian

Contact Info

Product

Resources

About