AnnotatsioonArtikkel tugineb uuringule, mille fookuses on mitteformaalõppe tähendus ja diskursuse muutus Eesti arengut suunavates poliitikadokumentides. Selline rõhuasetus on tingitud asjaolust, et mitteformaalõppe tähendus on sotsiaalselt konstrueeritud, paradigma-ja kontekstispetsiifiline ning sõltub ideoloogiast, hariduspoliitilisest korraldusest, traditsioonidest ja väljakujunenud tavadest. Uurimuses kombineeritakse kriitilist diskursuseanalüüsi poliitikaradade meetodiga ning esitatakse mitteformaalõppe diskursuse ajalise ja valdkondliku kasutuse analüüs. Analüüsi tulemusena eristus kuus valdkondlikku poliitikadokumentide rada, kümme mitteformaalõppe aladiskursust ja viis diskursust: keskkonna-, eristumis-, kaasamis-, süsteemi-ja tunnustamisdiskursus. Mitteformaalõppe tunnustamise diskursus eristus diskursusteülesena ning selles ilmnevad võimalikud edasised muutused mitteformaalõppe sisu ja vormi sotsiaalsel konstrueerimisel poliitikadokumentides.Võtmesõnad: mitteformaalõpe, vabaõpe, mitteformaalne haridus, kriitiline diskursuseanalüüs, poliitikaradade meetod
SissejuhatusArtikli autorid kui täiskasvanuhariduse, noorsootöö ja sotsioloogia valdkonna uurijad ja õppejõud on seisukohal, et mitteformaalõppe (MFÕ) võimalused ja tähendused vajaksid senisest suuremat tähelepanu. Nagu sotsiaalsed tähendused üldisemalt, on ka MFÕ tähendus paradigma-ja kontekstispetsiifiline (Raud, 2013), sõltudes haridussüsteemi institutsionaalsest ja hariduspoliitilisest 1 Haridusteaduste instituut, Tallinna Ülikool, Narva mnt 25,