Youth clubs as spaces of non-formal learning: professional idealism meets the spatiality experienced by young people in Finland

Kiilakoski, Tomi; Kivijärvi, Antti

doi:10.1080/0158037x.2014.967345

Cited by 22 publications

(16 citation statements)

References 20 publications

Supporting

Mentioning

Contrasting

Unclassified

Order By: Relevance

“…Kriitiline lähenemine MFÕ tähenduste ja tavade analüüsimisele on olnud aktuaalne täiskasvanuhariduse muutusi ja täiskasvanute õppimist kirjel davates uuri mustes (Brookfield, 1986;Kleis, Lang, Mietus, & Tiapula, 1973;Knowles, 1970), hiljem ka noorsootöö uurimustes (Kiilakoski & Kivijärvi, 2015;Norqvist & Leffler, 2017 (Ertl, 2006;. MFÕ diskursuste kujunemisel Euroopa Liidu hariduspoliitika dokumentides võib eristada kolme ajalist etappi: Maastrichti lepingu eelset , Maastrichti lepingu järgset (1992)(1993)(1994)(1995)(1996)(1997)(1998)(1999) ja Lissaboni strateegia 7 järgset etappi (2000)(2001)(2002)(2003)(2004)(2005)(2006)(2007)(2008)(2009)(2010)(2011)(2012), kus MFÕ diskursuse muutus on olnud ideoloogiline ja toimunud Euroopa Liidu hariduspoliitiliste mõjutuste taustal.…”

Section: Uurimuse Kontseptuaalne Raamistik: Mitteformaalõppe Ja -Hariunclassified

Mitteformaalõppe tähenduse konstrueerimine poliitikadokumentides

Karu¹,

Jõgi²,

Rannala³

et al. 2019

EHA

View full text Add to dashboard Cite

AnnotatsioonArtikkel tugineb uuringule, mille fookuses on mitteformaalõppe tähendus ja diskursuse muutus Eesti arengut suunavates poliitikadokumentides. Selline rõhuasetus on tingitud asjaolust, et mitteformaalõppe tähendus on sotsiaalselt konstrueeritud, paradigma-ja kontekstispetsiifiline ning sõltub ideoloogiast, hariduspoliitilisest korraldusest, traditsioonidest ja väljakujunenud tavadest. Uurimuses kombineeritakse kriitilist diskursuseanalüüsi poliitikaradade meetodiga ning esitatakse mitteformaalõppe diskursuse ajalise ja valdkondliku kasutuse analüüs. Analüüsi tulemusena eristus kuus valdkondlikku poliitikadokumentide rada, kümme mitteformaalõppe aladiskursust ja viis diskursust: keskkonna-, eristumis-, kaasamis-, süsteemi-ja tunnustamisdiskursus. Mitteformaalõppe tunnustamise diskursus eristus diskursusteülesena ning selles ilmnevad võimalikud edasised muutused mitteformaalõppe sisu ja vormi sotsiaalsel konstrueerimisel poliitikadokumentides.Võtmesõnad: mitteformaalõpe, vabaõpe, mitteformaalne haridus, kriitiline diskursuseanalüüs, poliitikaradade meetod SissejuhatusArtikli autorid kui täiskasvanuhariduse, noorsootöö ja sotsioloogia valdkonna uurijad ja õppejõud on seisukohal, et mitteformaalõppe (MFÕ) võimalused ja tähendused vajaksid senisest suuremat tähelepanu. Nagu sotsiaalsed tähendused üldisemalt, on ka MFÕ tähendus paradigma-ja kontekstispetsiifiline (Raud, 2013), sõltudes haridussüsteemi institutsionaalsest ja hariduspoliitilisest 1 Haridusteaduste instituut, Tallinna Ülikool, Narva mnt 25,

show abstract

Section: Uurimuse Kontseptuaalne Raamistik: Mitteformaalõppe Ja -Hariunclassified

Mitteformaalõppe tähenduse konstrueerimine poliitikadokumentides

Karu¹,

Jõgi²,

Rannala³

et al. 2019

EHA

View full text Add to dashboard Cite

show abstract

“…Youth are ready to construct with their own hands, take decisions autonomously (Kiilakoski and Kivijärvi 2015). This is the way numerous experiences of self-management prove it in cultural institutions in Europe and youth movements worldwide with very important mottos for environmental support, freedom of speech, LGBT, among others.…”

Section: Introductionmentioning

confidence: 98%

Autonomous participation. An activist ethnography inMaranyaYouth Club

Aguirre

Miravet

Traver

2019

Ethnography and Education

View full text Add to dashboard Cite

In this article there is a discussion about the results of an activist Ethnography carried out in Benicasim (Spain). The study is focused on the culture of youth participation in leisure spaces that contribute significantly to the education of young people as critical citizens. During 3 years of fieldwork as an activist in the Youth Club we carried out an investigation based on biographical, narrative, participatory and observational tools. Particularly, we try to understand which elements can turn a participatory structure into a tool for a model of participatory progression and offer the possibility of creating personalized participatory trajectories. Our results suggest that structuring participation in a youth club can be beneficial if we care for aspects like commitment, responsibility, availability, leadership and the sense of membership. Adapting these elements to the characteristics of each youth will boost participation to more autonomous levels, thus enabling an empowering and autonomous learning process.

show abstract

“…• Conversation -Conversation in peer communities under guidance (youth worker or guide) is a generative element of non-formal education that facilitates learning (Goldman et al 2017;Kiilakoski and Kivijärvi 2015). In the context of environmental education, Orr (1992) acknowledges 'good conversation' as one of the components of education that can develop ecological literacy.…”

mentioning

confidence: 99%

“…Thus, from both the communication perspective and developing ecological literacy, the goal of promoting sustainability networking contains a crucial component for achieving social change. • Tight versus loose learning spaces - Kiilakoski and Kivijärvi (2015), in the context of Finish Youth Clubs as spaces for non-formal learning, distinguish between tight and loose learning spaces. Tight spaces presume functionality (e.g.…”

mentioning

confidence: 99%

Educating for Environmental Citizenship in Non-formal Frameworks for Secondary Level Youth

Paraskeva-Hadjichambi

Goldman

Hadjichambis

et al. 2020

Environmental Discourses in Science Education

View full text Add to dashboard Cite

and Frans Van Dam 14.1 Characteristics of Non-formal Education Promoting the Attributes of an Environmental Citizen For the purpose of this chapter, it is valuable to briefly distinguish between nonformal and informal education-terms that are often used interchangeably. Nonformal and informal learning takes place in out-of-school environments and settings (e.g. libraries, exhibits, museums, science centres, zoos, aquaria, botanical gardens and wildlife-based environments, community centres and organisations, etc.).

show abstract

Youth clubs as spaces of non-formal learning: professional idealism meets the spatiality experienced by young people in Finland

Cited by 22 publications

References 20 publications

Mitteformaalõppe tähenduse konstrueerimine poliitikadokumentides

Mitteformaalõppe tähenduse konstrueerimine poliitikadokumentides

Autonomous participation. An activist ethnography inMaranyaYouth Club

Educating for Environmental Citizenship in Non-formal Frameworks for Secondary Level Youth

Contact Info

Product

Resources

About